Hetkel paiskub tegevvulkaani tuhk ligi 8 kilomeetri kõrgusele, mis on ära jätnud suurel hulgal lende ning pannud keerulisse olukorda ligi 60 000 turisti, kirjutab Vox.
Kuigi ametnikud otsustasid eile kolm päeva suletud olnud lennuliikluse taastada, ollakse endiselt veelgi suurema purske ootel.
Denisoni ülikooli vulkanoloogi Erik Klemetti märkis Twitteris, et purse on olnud seni väike, kuid mitte keegi ei tea, milliseks see kujuneb.
Küll on teadlased on juba ammu mõistnud, et vulkaanipursked võivad kuude vältel mõjutada planeedi temperatuuri, kuna atmosfääris levib miljoneid tonne gaase ning suurel hulgal vulkaanilist tuhka.
Kui palju termostaadi näitur liikuma hakkab, sõltub NASA kliimateadlase Chris Colose’i sõnul siiski igast vulkaanipurskest eraldi. „Enamikul vulkaanipursetel pole olulist mõju kliimale ja on riskid seotud vaid purske läheduses viibiva elanikkonnaga. „Kliima sõltub mitte nii palju tuhast, vaid väävli heitkogusest,“ rõhutas Colose. Gaasid, nagu vääveldioksiid, levivad õhku koos tuhapilvedega. Need ühendid reageerivad aga taevas, moodustades ained, mis hajutavad päikesevalgust, mis omakorda langetab siinset õhutemperatuuri.
Kuigi hetkel on veel ebaselge, kas Bali tegutsev vulkaanist eraldub nõndapalju gaasi ja tuhka, et see kliimat mõjutada suudab, kuid ajaloost on teada, et 1963. aastal purskama hakanud Agung langetas kogu maailma temperatuuri 0,2 ° C võrra.
Otsepilt vulkaanile:
Kommentaarid