Gary Numan 2017. aastal.Foto: Vida Press
Saund
29. november 2017, 20:09

1979. aasta ühe-hiti-ime Gary Numan võitleb retronostalgia vastu (8)

„Kõik need kuradi comeback-tuurid vanadelt 80ndate-90ndate artistidelt, täiesti jabur. Tahaks bazuuka välja võtta ja kogu selle värgi õhku lasta. Ja pange tähele, kui vaja, võitlen selle nähtuse vastu kuni olen 100-aastane,“ rääkis laulja Gary Numan väljaandele Noisey. Miks põlastab kunagine poppiidol, keda üldiselt peetakse ennastki vaid nn ühe-hiti-imeks, teisi omasuguseid, kes retrotuuridel ja nostagliafestivalidel (mis Eestiski toimuvad) esinemas käivad?

Gary Numani loomingust on tuntuim laul 1979. aasta „Cars“. Ehkki laulja loomingu austajad teavad kindlasti ka teisi laule ning tõelised fännid teavad ka, et Numan on endiselt aktiivne laulukirjutaja ja esineja. Sel aastal ilmus tema maailmalõputeemaline album „Savage: Songs From A Broken World“. Numan on oma helikeelt aastakümnete jooksul palju muutnud ning praegu viljeleb ta 80ndate sündipopi ja New Wave'i asemel industriaalrokki.

Kuid millest Numani vastumeelsus retronostalgia suhtes? Mehele ei meeldi, kui talle pidevalt tema minevikku meenutatakse. „Inimesed tahavad mind muudkui tagasi viia perioodi, mil ma väidetavalt oma parimas vormis olin. See häirib mind. Mina ei vaata kunagi tagasi. Kui on nii, et minu parim aeg oli 40 aastat tagasi, mis mõtet on siis üldse jätkata? Miks teete nii, et topite loomeinimese elu vaid ühte hetke? See on ajakirjanikele nii tüüpiline. See pidev tagasivaatamine on tõenäoliselt üks põhjuseid, miks ma hiljem edu ei saavutanud. Kuidas saab keegi üldse mõelda, et muusik kuulub möödanikku ja see, mida ta praegu kirjutab, ei ole enam oluline?“ pidas laulja pahase tiraadi. „Mina igatahes võitlen selliste eelarvamuste vastu.“

Muusik räägib, et on oma praeguse loomingu üle palju uhkem kui selle muusika üle, mida ta mitukümmend aastat tagasi kirjutas. Talle ei meeldi, kui muusikaajakirjanikud muudkui tema vanadest lauludest, eriti „Carsist“ rääkida tahavad. Mõni ei soovi tema sõnul ta uuemate plaatide kohta üldse midagi küsida.

Retrotuure väisavatest artistidest on Numanil kahju: „Kui sa seda teed, siis põhimõtteliselt tunnistad sa, et sul pole mitte midagi uut pakkuda. Mina sellega ei lepiks.“ Temal oleks häbi ainult ühe-kahe-kolme loo najal tuuritada ja sellega raha kokku kahmata - isegi kui ta teeniks sellega rohkem kui oma uue loominguga.