Kaks luustikku, mis leiti 1932. aasta väljakaevamistel.Foto: Erakogu
Küllike Rooväli 24. november 2017 21:29
Ülimalt harva õnnestub ajaloolastel õngitseda sajandite tagant välja inimese luustik, millele saab ka „nimesildi külge panna“ ehk välja uurida, kellena too oma eluajal maamunal ringi kõndis. Veelgi põnevamaks kisub lugu aga siis, kui õnnestub selgitada, kas ammu elanud inimese kohta rahva seas liikuvatel müütidel on ka tõepõhi all.

Ülimalt harva õnnestub ajaloolastel õngitseda sajandite tagant välja inimese luustik, millele saab ka „nimesildi külge panna“ ehk välja uurida, kellena too oma eluajal maamunal ringi kõndis. Veelgi põnevamaks kisub lugu aga siis, kui õnnestub selgitada, kas ammu elanud inimese kohta rahva seas liikuvatel müütidel on ka tõepõhi all.

Eesti tuntuim arheoloogist luu-uurija Martin Malve sätib Haapsalu muuseumi aknalauale päikesesse ritta luutükke. Vähesed kondid, saapakontsad, mõned nööbid, riidetükid ja poolik pealuu. See on kõik, mis on järele jäänud mitusada aastat tagasi elanud haapsallasest. Tegemist on leiuga, millest kirjutas kohalik ajaleht Lääne Elu 1932. aastal suuri esiküljelugusid. Efektsed kirjeldused olid Lääne Elu leib, sest see oli toonase Eesti üks kollasemaid ajalehti. Mida ägedam on pealkiri, seda paremini müüb, teati juba toona.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99