Inimesed

VIDEO | Kersti Toots: šampanja joomiseks pole kunagi vaja otsida põhjust  (15)

Anu Saagim, 24. november 2017, 17:10
Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULL
"Šampanja joomiseks pole vaja põhjust otsida või nagu ütles kunagi maailmakuulus moelooja Coco Chanel, et šampanjat joo siis, kui oled armunud ja ka siis, kui oled oma armsamast lahku läinud ja õnnetu," nentis tuntud äridaam Kersti Toots hiljutisel Beatrice`i korraldatud intiimsel Besserat´ šampanjade degustatsioonil restoran-lounge`is MULL. 

Madame de Pompadour nimetas šampanjat ainsaks joogiks, mis naist ka pärast selle joomist kaunistab. Kuid ka tugevama soo esindajad on alati šampanja vastu elavat huvi tundnud. Läbi aegade on šampanja austajate sekka kuulunud Mark Twain, Winston Churchill, Oscar Wilde, Napoleon, ent ka esispioon James Bond, kes 1977. aastal valminud linateoses “The Spy Who Loved Me” teatab: “Võimalik, et mõistsin Strombergi liialt kergekäeliselt hukka - ükski mees, kes joob ’52 aastakäigu Dom Perignoni, ei saa olla läbinisti paha.” 

Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULLFoto: Alar Truu

Samal teemal

Champagne on piirkond, kus valmistatakse šampanjat ja mis on üks põhjapoolseimaid veinikasvatusalasid ja madalaima aastase keskmise temperatuuriga, kui ükskõik milline teine Prantsuse veinipiirkond. Champagne teeb eriliseks tema kriidine ja lubjakivine pinnas, mis on peeneteraline ja poorne, võimaldades mineraalainetel paremini imenduda läbi viinapuu juurte ja pakub suurepärast drenaaži, mis aitab vältida liigniiskust. Champagne asetseb 150 kilomeetrit Pariisist idas, laiudes üle 34 000 hektari ja 320 küla. Kokku hõlmab piirkond ligikaudu 278 000 veiniaeda. 320st külast omavad 17 küla Grand Cru ja 42 Premier Cru staatust. Tavašampanja pärineb ülejäänud külades kasvatatud viinamarjadest.

Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULLFoto: Alar Truu

Väidetavalt leiutas šampanja prantslasest munk Dom Pierre Perignon ning legend räägib, et kui ta seda esimest korda maitses, siis kutsus ta oma ema ja lausus: “Ema, vaata, ma joon tähekesi!”. Tegelikult on see väide ekslik, sest vahuveini on valmistatud maailmas ja isegi Prantsusmaal juba ammu enne teda. Dom Perignoni panus vahuveinidesse seisnes hoopiski selles, et ta otsis lahendust kuidas vältida veini pudelis uuesti käärima minemist. Seetõttu soovitaski Dom Perignon pigem mitte kasutada Chardonnay marja, kuna see kippus väga kergesti pudelis uuesti käärima minema ja julgustas kasutama tumeda kestaga viinamarju, eriti Pinot Noiri.

Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULLFoto: Alar Truu

1518. aastal pakuti esmakordselt Inglise kuninga Henry IV õukonnas ilma mullita vin de Champagnet, Champagne vahuveini esitles Inglise kuningakojas aga esmakordselt alles 1662. aastal Markii de St. Evremond. Šampanja tähelend algas, kui Prantsusmaal hakati lubama müüma veini klaaspudelis. Tõsisem vahuveini tegemine sai hoo sisse, mil võeti kasutusele kvartsliivast inglise klaas, mis oli senisest klaasist tugevam ja sobis paremini vahuveini pudeldamiseks, kuna pidas šampanja survele vastu. Enne seda kippusid šampanjapudelid lõhkema ning šampanjakeldris liikumine oli üsna eluohtlik töö.

Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULLFoto: Alar Truu

Kas teadsid et ühes šampanjapudelis on umbes 49 miljonit mulli ja mida väiksemad on mullikesed, seda kvaliteetsem on jook.

Teadlased kinnitavad, et šampanja on tervisele kasulik. Nimelt tõestasid teadlased 2013. aastal, et kaks kuni kolm klaasi šampanjat nädalas on hea sinu ajule ning aitab ennetada mälukaotust ehk Alzheimeri tõbe.  

Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULLFoto: Alar Truu

Kui soovid tõeliselt nautida šampanja maitseid, siis tuleks seda juua veiniklaasist. Eelistada võiks klaasi, mis on põhjast laiem ning ülevalt kitsam. Nii saab šampanja hingata ning tänu sellele tulevad ka aroomid paremini esile. 

Vaata videost, mida arvavad šampanja nautimisest meie tuntud seltskonnadaamid!

Besserat šampanja degustatsioon Beatrice`i šampanja lounge`is MULLFoto: Alar Truu

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee