BLOGI | „SUUD PUHTAKS“: miks tõuseb Eestis vaktsineerimisest keeldujate arv? (49)
Tänane "Pealtnägija" tõi vaatajani kolme Eesti ema lood, kelle kodus kasvab raske diagnoosiga laps. Neil on kahtlus, et selle taga on tehtud vaktsiinisüstid, sest probleemid tervisega algasid just pärast kolmikvaktsiini tegemist. Vaktsineerimise vastaseid on aga veelgi.
Saade on lõppenud!
See siiras üllatus, mis Telegrami toimetajat tabab, kui talle tema enda välja otsitud teksti talle arusaadavaks tõlgendatakse ja selgub, et ta sai lihtsalt valesti aru. Funktsionaalne lugemisoskus, kuhu sa kadusid? #suudpuhtaks
— Martin Meitern (@martinmeitern) November 22, 2017
Selle diskussiooni taustal oleks Teil lihtsam võrrelda vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste tervist ja immuunsussüsteemi toimimismehhanismi tööd või selle puudulikkust. #suudpuhtaks
— Arno Jaago (@ArnoJaago) November 22, 2017
#suudpuhtaks uuringutes oleks oluline välja tuua arstid. Kui paljud neist vaktsineerivad oma lapsi? On ju nemad selles infoväljas kõige asjatundlikumad.
— Ivo Utsar (@IvoUtsar) November 22, 2017
Lapsevanem Carol Kirss küsib: kas allkirja andmisega saab panna kedagi vastutama selle eest, kui lapsega midagi vaktsineerimise pärast juhtub? Joller: meditsiinis pole miski 100% kindel ja kedagi ei saa panna vastutama.
Autistliku lapse vanem Kristjan Ungerson sõnas, et on veendunud, et laps sai vaktsineerimiskahjustuse. Tema sõnul pole usutav, et vaktsiini kõrvaltoimed on kontrollitud ja ta soovib teada, kust saada kinnitust, kas tema lapsel on vaktsineerimisest tuleneb kahjustus või mitte.
Marje Oona sõnul on autismi ja vaktsiini seos läbi ja lõhki uuritud.
Mariann Joonas küsib: miks vaktsiinist keeldujaid narritakse?
"Kes narrib?" küsitakse vastu.
Karmen Joller: kui on tõestatud, et vaktsiin autismi ei tekita, peaksime seda uskuma. On vabadus uskuda midagi muud. Arstil tekib lapse pärast hirm, nähes, et ema ei tee lapse jaoks head otsust.
Mariann Joonas: kuidas saab lapsevanem olla kindel, et autism ei tulene vaktsiinist?
TÜ kliinikumi laste infektsioonihaiguste arst Eda Tamm: on kõik võimalused, et lapsi uurida. Usun, et kui lapsel on autismidiagnoos, usun, et lapsega tegeleb palju erinevaid spetsialiste. Usun, et erinevate spetsialistide käest saab ammendavaid vastuseid.
Kadri Kõusaar küsib: miks me ei räägi neist miljonitest, keda on vaktsiinid päästnud? Mariann Joonas: kui emal on laps haige, siis tema jaoks pole miljonid elud päästetud.
Perearst Karmen Joller toob välja, et sagedamad kõrvaltoimed tuuakse patsiendile ka välja. Kui seda ei tehta, võib lapsevanem ise küsida. Lapsevanem Koidu Boza ütles seepeale, et lapsevanem ei oska seda küsida.
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja: möödunud aastast on teada 45 kõrvaltoimete juhtumit - suurem osa neist polnud tõsised. Tõsisemaid oli kokku 7, ent ka nende seotuses vaktsiiniga ei saa olla täiesti kindel.
Urmas Vaino küsib: millistes vaktsiinides on elavhõbedat? Marje Oona vastas, et mitte üheski.
Kas vanurite vaktsineerimisel on mõtet? Irja Lutsar sõnas, et see pole õige, et vanurid vaktsiinile üldse ei vastaks. Küll aga on reageerivad nad sellele nõrgemalt kui noored.
Kui vanem võtab allkirjastatud paberiga vastutuse lapse vaktsineerimata jätmise eest, kas siis arstid ei peaks võtma vastutust vastunäidustatud lapse vaktsineerimise eest? #suudpuhtaks
— Anre Saks (@SaksAnre) November 22, 2017
Irja Lutsar: kui oleks teada, millistel patsientidel tekivad kõrvalnähud, võiks need inimesed vaktsineerimata jätta. See on aga ideaalmaailm.
Kes viib läbi vaktsiini koolitusi? #suudpuhtaks
— Johanna (@johannarosin) November 22, 2017
Mariann Joonas sõnas, et paljude lapsevanemate mureks on, et perearst naerab neid vaktsineerimismuredest rääkides välja. Perearstid sõnasid, et sellest on kahju – see ei peaks nii olema.
Telegrami peatoimetaja Mariann Joonas tõi välja infolehe, mille väitel on vaktsineerimine seotud autismi tekkimisega. Perearst ja TÜ peremeditsiini dotsent Marje Oona palus Joonase väljaprinditud uuringut vaatamiseks ja tõi välja, et see pärineb aastast 2005 ja sel puudub teaduslik tõepõhi.
Lapsevanem Koidu Boza küsimus perearst Karmen Jollerilt, et kuidas olla kindel selles, et laps on vaktsineerimiseks piisavalt terve. Joller vastas, et kunagi ei saa välistada haiguse olemasolu ning seda ei pruugi aidata avastada ka tehtavad analüüsid. Sealjuures uurib Boza, kas perearst tunnistab, et vaktsineerimisel on kõrvaltoimed. „Muidugi on kõrvalmõjud,“ vastas Joller. „Ibuprofenil on rohkem kõrvaltoimeid,“ lisas ta.
„100% pole miski siin maailmas, sealhulgas ka vaktsiinid,“ sõnas TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar vastuseks lapsevanema Koidu Boza küsimusele, kas vaktsineerimine on täiesti ohutu. „Kas ma võin oma last edasi vaktsineerida?“ küsis Bozu. Lutsar vastas: „Jah, julgen öelda, et võite last edasi vaktsineerida.“
Lutsari sõnul pole autismil ja vaktsineerimisel omavahel seost.
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/vaata-eesti-keeles-skandaalset-dokfilmi-vaxxed-ehk-vaktsineeri...