Tele

VIDEO | Piiskop Jourdan: paavst soovib külastada väikeseid riike, mille rahvad on palju kannatanud (8)

Televeeb, 21. november 2017 21:46
Piiskop Philippe JourdanFoto: Teet Malsroos
Tänases "Ringvaates" oli külas Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, kelle sõnul on tõenäosus, et paavst Franciscus Eestit järgmisel aastal külastab väga suur, ning põhjus, miks ta seda teha tahaks, peitub selles, et ta soovib külastada eelkõige väikeseid rahvaid, kes on pidanud palju kannatama.

"Midagi kindlat ei saa öelda, kindel on see siis, kui see on ametlik, ja ametlik on see siis, kui Püha Tool ja Eesti Vabariigi valitsus seda otsustavad ja juba kuulutavad. Ma loodan, et see peaks varsti tulema, igal juhul paavsti suursaadik Eestis, kes oli mõned päevad tagasi Eestis ja nädal aega tagasi oli ta Roomas, kohtus isiklikult paavst Franciscusega ja isiklikult ta ütles, et ta väga suure rõõmuga valmistub siia tulekuks ja tal on väga hea meel sellel üle," kommenteeris Jourdan paavsti plaane.

Samal teemal

Selle kohta, miks paavst ikkagi Eestisse soovib tulla, kuna teatavasti, oleme me väikeriik ja katoliiklasi on siin samuti liiga vähe, ei osanud Jourdan täpset vastust anda.

"Raske öelda, seda peab tema käest küsima. Muidu kõik on spekulatsioon, aga ma mäletan seda, et ta kunagi ütles, et ta tahaks eelkõige külastada selliseid rahvaid või riike, mis on väiksed ja kus rahvad on palju kannatanud. Mulle tundub, et Eesti täidab neid tingimusi päris hästi," sõnas piiskop.

Paavst Franciscus on silma paistnud üsna liberaalsete väljaütlemistega, näiteks on ta öelnud Sixtuse kabelis, et naised võivad seal oma lapsi häbenemata imetada. Samuti on ta öelnud, et piiskopiks võiksid saada ka abielumehed.

"Arvan, mis on tema juures unikaalne, esiteks see, et ta on esimene paavst, kes pole eurooplane. Ja kristlus ja kirik on olnud 20 sajandi jooksul Euroopa-keskne. Tema on esimene, kes tuleb mujalt ja võite ette kujutada, kui palju see tähendab sellise kiriku jaoks, mis on olnud nii Euroopa-keskne. Teine asi, miks ta meeldib inimestele - ükskõik kas need inimesed on liberaalsed või konservatiivsed - on see, et kui ta räägib, siis igale inimesele tundub, et ta ütleb valju häälega seda, mida igaüks tunneb oma südametunnistuses, et see on õige," selgitas piiskop.

Jourdani sõnul võivad paavsti väljaütlemised pahameelt tekitada aga konservatiivsemates usutegelastes. 

“Ma arvan, et mõningatel on natukene raske, läheb aega, et mõista, seda, mida ta tahab öelda. Aga ma arvan, et see jõuab kohale, kui ta räägib pagulastest, mis on muidugi suur probleem, kõik see, mida ta on rääkinud, on väga julge, väga paljud pole sellest aru saanud. Aga ta ütleb seda, mis on inimsuse printsiip, me ei saa lubada, et keegi sureks merel või mujal ja mitte midagi tunda enda jaoks. Pärast inimene hakkab mõtlema ja mõtleb, kas ta saab seda kõike vastu võtta, unustades oma kultuuri jne. Ja kõik need küsimused on legitiimsed, ma arvan, et paavst räägib sellest, et me oleme inimesed ja ta räägib sellest, mis on õige. Ja me tunneme, et see on õige, isegi, kui me näeme vahel, et seda on raske ellu viia," arutles Jourdan.

"Ka need inimesed, kes on vastu, tunnistavad, et peaks aitama, me ei saa olla inimesed, kui me ei tee midagi nende inimestega, kes seal surevad, aga võib-olla ei oska nad öelda kohe, kuidas teha seda, mis on mõistlik ja ratsionaalne. Aga õnneks, me Eurooplased, oleme sageli liiga ratsionaalsed. Paavst ütleb meile, et ratsionaalsus on hea, aga ka südametunnistus, me peame sellega arvestama ja seda mitte maha vaikima."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee