FOTOD | President Ilves osales Tallinna lobitöökonverentsil vaid lühivideo vahendusel (30)

Praegu Eesti arhitektuurimuuseumi kasutada olevas väärikas paekivihoones leidis aset põnev konverents "Kes seda lobi keedab?", kus olid arutlusel järgmised küsimused: mis on lobi? Kellele seda vaja on? Kas see muudab midagi? Kas lobi peaks reguleerima? Kas eestlane Brüsselis oskab lobi teha? Aga mujal maailmas? Kuidas?

Sõna said president Toomas Hendrik Ilves, Alexela Grupi nõukogu esimees Heiti Hääl, Helsinki Business Hubi turunduskommunikatsiooni direktor Johanna Huurre, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas, Euroopa Komisjoni asepresident aastatel 2004-2014 Siim Kallas, endine eurofunktsionär ja nüüdne Miltton Brussels tegevjuht Jan Store, EllexRaidla vanempartner Jüri Raidla, Nortali tegevjuht Priit Alamäe ja Eesti toiduainetetööstuste liidu juht Sirje Potisepp. 

Kõik oleks tore, kui oleks hoiatatud, et president Ilvese füüsilise isiku kauaoodatud ülesastumine kodumaal ei toimu siiski selle konverentsi raames. Oma lühikese tervituskõne jooksul jõudis ta siiski kõiki kohaletulnuid tervitada ja selgitada põgusalt oma nägemust Eesti lobi olemusest.

"Me teeme ELi institutsioonides lobitööd meile olulistes küsimustes. Välispoliitika ELi sees on selleks, et veenda, et meie seisukohad on õiged ja nendega tuleb arvestada. Ei tasu unustada, et see on ikkagi majandusühendus. Põhiküsimus on kuidas uus seadus [direktiiv] hakkab mõjutama erasektorit. Minu kogemus näitab, et ka väikeriik suudab hästi mõjutada suuri oma ideede tutvustamisel ja kuuldavaks tegemisel," ütles Ilves.

President Ilves kolis käesoleva aasta algul Ameerika Ühendriikidesse California osariiki, kus ta töötab pooleteist aastat külalisteadurina Stanfordi ülikoolis.

* Miltton Nordicsi tegevjuht Annika Arras ütles kommentaariks Õhtulehele, et president Ilvese selline esinemise formaat oligi kokku lepitud. "Juhin teie tähelepanu, et T.H.Ilvese osalemine video vahendusel on olnud avalik informatsioon juba kuu aega," ütles Arras. 

Firma kodulehelt seda informatsiooni leida ei õnnestunud. 

Lobi on oluline, kuid kahjuks Eestis halva kõlaga

Kütuseärimees Heiti Hääl tõdes, et kui tahad Eestis midagi ära teha, tasub end näidata välisinvestorina. "Kohalik "korporativšik" on selgelt second hand. Kunagi enam ei alustaks projekti, mida juhivad poliitikud. Sa kuuled ühte juttu, aga näed hoopis muud."

Esimesel vestluspaneelil osalenud Priit Alamäe selgitas kuulajatele, et lobistide töö on ka uute ideede algatamine. "Mitte ainult olemasolevate tutvustamine. Millegipärast on see sõna Eestis halva kõlaga." Sirje Potissepp nõustus, et lobi seostub korruptsiooni ja altkäemaksu andmisega. "Mina käin Toompea selgitamas seisukohti, mitte lobi tegemas."

Kolmas paneelil osaleja advokaat Jüri Raidla tõi välja, et kui Brüsselis on 6500, siis Washingtonis üle 50 000 registreeritud lobisti. "See sõna tuleb sellest, kui hotellide lobbydes (fuajee - toim) üritati presidendi meeskonnale külje alla ujuda. Lobi Eestis algas 29 aastat tagasi iseseisvusdeklaratsiooni loomisega. Ja see oli väga edukas lobi."

Raidla rääkis ka, et Eesti jaoks oma lobi edukamaks täideviimiseks on hea teada selle välisriigi kultuuri- ja õigusruumi. 

"Kas on vaja lobireegleid? Advokaadina ma ütlen "jah", tavakodanikuna "ei". Meil on raamistik olemas: näiteks korruptsiooniseaduse ja mõjuvõimuga kauplemise karistamise võimaluse näol. Bürokratiseerimine muudab asjad vaid kahtlasemaks. Riiklikku ülereguleerimist pole vaja. Ja ka õiguslikku fetišismi, nagu eestlastele omane, pole vaja. Moraal on õigusest üle," sõnas Raidla.

Teises ja viimase paneelis esinenud Siim Kkallas tõi välja, et hea lobi saamiseks on vajalik kasutada ka MTÜ ja liitude abi. Ta nõustus Raidlaga, et vajalik on reeglitest ja moraalist kinni pidamine ning oma tegevuse läbipaistvus.

Kallas ütles, et üks inimene - riigi juht võib lobi puhul olla väga määrav. "Kui valitsus hakkab asjas kahtlema, siis see kandub edasi ka inimestele ehk valijatele." Ta tõi näiteks Prantsuse presidendi Jacques Chiraci avaldused, mis kukutasid 2005. aasta EL lepingu või Briti peaministri sõnavõtud, mis viisid Brexiti eduni.

"Kui ärimees midagi tahab, siis ta helistab ministrile ja palub Brüsselis lobi teha. Mulle kui Eesti esindajale sinna ei helistatud. Kord 18 kuu jooksul saab väikeriik minna kõige tippu ja tuua enda põletava teema suurele lauale. Vajadusel muuta direktiive," ütles Kallas. Matti Maasikas nimetas seda isegi "väikeriigi oma tuumapommi lõhkamise võimaluseks".