FOOBIATEST KOKAIININI – Martin Scorsese kaheksa suuremat võitlust

„Taksojuht“, „Raevunud härg“, „Kasiino“, „Kahe tule vahel“, „Wall Streeti hunt“ – puhmas kulmudega maestro Martin Scorsese tippfilmide loetlemisel jääb kahe käe sõrmedest väheks. Kuid end kõigi aegade ühe suurema režissöörina tõestanud Scorsese karjääri algusaastad polnud meelakkumine. Ta pidi jagu saama arvukatest takistustest – millest mõnigi oli tema enese tekitatud. 

1. Astma

New Yorgis Queensi linnajaos sündinud Martini ema oli õmblejanna, isa rõivaste pressija, kuid mõlemad tegutsesid ka näitlejana. Nii ema- kui ka isapoolsed vanavanemad olid pärit Sitsiiliast. Martin kannatas poisipõlvest peale kroonilise astma all, kuid õige hulluks läks haigus siis, kui ta 1971. aastal New Yorgist Los Angelesse kolis, vahendab veebikülg Mental Floss Peter Biskindi raamatut „Easy Riders, Raging Bulls“ 1970. aastate Hollywoodist. Noor kineast käis alatasa haigla vahet. Tuppa, kus keegi suitsetas, ei saanud ta astudagi. Marty voodi kõrval seisis hapnikuballoon. Tagatipuks kirjutati talle välja kortisooni, mis ajas keha paiste. Kui sõbrad rannas suplesid, häbenes Scorsese oma välimust sedavõrd, et hoidis kõik riided seljas. Inhalaator, millest ta pidevalt sõõmusid pidi võtma, mõjus otsekui amfetamiin – Martin aina jahvatas filmidest kõigile, kes kuulata jaksasid.