TANTS ALKOHOLIKATLA ÜMBER: kas riik peaks ikkagi aktsiisitõusust loobuma? (137)

Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) kinnitas teisipäeval, et jälgib alkoholiaktsiisi laekumisi ja kaalub ka võimalust teha ettepanek jätta veebruari algusesse kavandatud aktsiisitõus ära.

Keskerakondalsest majandusministrile Kadri Simsonile oli see vastukarva: ta ütles ERR-ile, et alkoholi aktsiisitõusu ärajätmine paneks riigieelarve tasakaalu halvenemise suunas liikuma ning lisas, et seda ei saa riigikogus oleva eelarve puhul teha enam isegi rahandusminister. Ta lisas, et kui valitsus maksuotsuseid tegi, ei lähtutud alkoholi aktsiisitõusu puhul vaid maksuraha laekumisest, vaid oluline oli ka rahvatervise aspekt.

Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets märkis  „Aktuaalsele kaamerale“, et kui arvesse võtta aktsiisi laekumise vähenemist, alkoholikaubanduse liikumist Lätti ning Soome turistide arvu vähenemist, tundub aktsiisitõusust loobumine olevat mõistlik mõte.

Majandusanalüütikust riigikogulane Maris Lauri (Reformierakond) on kindel, et alkoholiaktsiisi alalaekumine näitab seda, et valitsus on aktsiisi tõstmisega puusse pannud. „See on hakanud kahjustama nii meie turismi kui ka kaubandust,“ ütleb Lauri. Tema sõnul peegeldab seda hästi fakt, et lisaks eestlastele suunduvad Lätti alkoholi ostma ka soomlased, kes muidu oleks oma maksuraha Eestisse jätnud. Ning kui inimesed lähevad Lätti alkoholi ostma, hangivad nad sealt korraga juba ka muid kaupu - ehitusmaterjali, riideid, kütust ja toitu, olgu nad siis eestlased või soomlased.

„Meil on endal Soomega kogemus olemas: alguses tulid soomlased siia ostma odavat kaupa, kuid siis avastasid, et Eestis on ka head puhkamisvõimalused. Nüüd võivad soomlased avastada enda jaoks sel tasandil ka Läti, mistõttu ei käida enam Eesti spaades ja meelahutusasutustes,“ kirjeldab Lauri võimalikku tulevikustsenaariumit.

„Kuna Eesti ja Läti vahemaa pole pikk, siis tulevad soomlased laevalt maha ning sõidavad otse meie lõunanaabrite juurde, siin peatumata ja raha kulutamata. Kui see protsess on käima lükatud, on seda väga keeruline tagasi keerata,“ räägib Lauri ja lisab, et valitsus alahindas neid laiemaid efekte, mis on nüüd tõeks saanud.

Lauri ütleb, et opositsioon on teinud Jüri Ratase valitsusele mitmeid ettepanekuid, millesse ta soovitab suhtuda täie tõsidusega. „Kõik need eelarves olevad kummalised investeeringud nagu üürimajad ja tasuta bussisõit on naeruväärne raha kulutamine. Seda põhjusel, et aktsiisimaksu laekub eelarvesse vähem kui loodeti ning seetõttu on vaja kulusid kärpida.“ Eile oli riigikogus  riigieelarve teine lugemine.

Lauri sõnul põhjendab valitsus alkoholiaktsiisi tõstmisest loobumist just sellega, et eelarve on juba riigikogus. „Jutt sellest, et enam pole midagi teha, on puhas vale. Kui on tahet, siis saadakse kõigega hakkama!“ Siiski pole Lauri väga optimistlik, et valitsus aktsiisitõusust loobub. 

Käsk ja vastukäsk viivad korralageduseni

Presidendi majandusnõunik ja endine majandusminister Heido Vitsur usub , et soomlased massiliselt Lätti sõitma ei hakka. „Tallinna sadamast on  Läti piirini paarsada kilomeetrit, see on suur ajakulu. Nad vast hakkavad pigem rohkem oma kodumaa toodangut jooma,“ hindab ta.

Ka on Vitsur kindel, et Lätis käivad alkoholi ostmas peaasjalikult lõunaeestlased, sest neil on sinna kordades lühem maa sõita kui pealinlastel. „Aga ikkagi meie eelarve seetõttu midagi kaotab. On ka ju näha, et aktsiisitõusust ei võida riik nii palju, kui alguses loodeti. Lihtsalt ei nähtud ette, et alkoholiturism sel määral suureneb,“ märgib Vitsur. 

Seda, et eestlased toovad Lätist lisaks napsuvirnadele ka muid kaupu, Vitsur alkoholiaktsiisi tõstmisega ei seosta. „Mina olen vana inimene ja tean, et ka Vene ajal käidi Riias asju ostmas. Samas tänapäeval käiakse ka Soomes ja Londonis asju ostmas. See ongi  tegelikult Euroopa Liidu mõte, et inimesed saaksid liikmesriikidest asju osta ja nendes vabalt käia,“ arutleb ta.

Siiski peaks valitsus ka Vitsuri hinnangul tõsiselt alkoholiaktsiisi tõstmist kaaluma. „Nii aktsiisitõusu poolt kui ka vastu on väga tugevaid argumente ja valitsus peab otsustama, kummad üles kaaluvad. See on aga väga keeruline, sest nagu see aasta on näidanud, on inimeste käitumist raske modelleerida.“

Vitsur rõhutab, et selle otsuse tegemise juures ei mängi rolli ainult majanduslikud näitajad. „Valitsus peab otsustama, kas rohkem kahju on sellest, et aktsiisimaks läheb Lätti või sellest kui valitsus on hüplev. Omal ajal ju Prantsusmaa väejuht Napoleongi ütles, et käsk ja vastukäsk tähendavad korralagedust, kaost ja kaotust.“

Augustis katsetas Tallink esimest kuriisi Helsingist Riiga, mis näitab selgelt, et soomlaste huvi Läti vastu on suur. Meedias „alkokruiisiks“ ristitud laevasõit oli laevafirma ning Läti majanduse jaoks täielik õnnestumine: kruiisilaeva piletid müüdi täielikult välja ning 3300 reisijat mahutava laeva restoranides tekkisid inimrohkuse tõttu üüratud järjekorrad. 

2014. aastal laekus alkoholiaktsiisist riigieelarvesse 220 miljonit eurot, aasta hiljem 222 ning mullu 251 miljonit eurot. Tänavu üheksa kuuga oli alkoholiaktsiisist laekunud  162 miljonit eurot. Kui võrrelda tänavusi laekumisi mullustega, siis järsk langus toimus selle aasta juulis pärast aktsiiside tõusu. Prognoosi järgi loodetakse tänavu alkoholiaktsiisi koguda 237,6 miljonit eurot. Üheksa kuuga oli sellest täidetud 68 protsenti. 

Praegune valitsus on ka varem maksudest taganenud: aprillis teatati, et loobutakse autode registreerimistasust ehk automaksust ning pangalõivust.