VIDEO | „Burlesk on muinasjutt täiskasvanutele – paljude soovunelm, aga väheste reaalsus!“ (1)

„Burlesk on muinasjutt täiskasvanutele. Muinasjutt seepärast, et ta on paljude soovunelm, aga väheste reaalsus,” räägib Foxy Suzy – üks kolmest usutletavast burleskitarist. „Burlesk pole tantsustiil. See on lavakunsti vorm, kus kasutatakse erinevaid fantaasiaid, kehastutakse erinevateks tegelasteks. On glamuurseid ja klassikalisi numbreid, aga ka täielikke paroodiaid – näiteks Eestis on ka burleskinumber konnadest.“

„Paljaks võtmine ei ole eesmärk omaette. Mõte on selles, kuidas sa seda teed – tähtis on teekond, mitte sihtpunkt. Pealegi – päris paljaks ei võeta kunagi,” selgitab kolleeg Miss Chrissy Kiss. Näiteks ei näe burleskietendusel kunagi nibusid. Neid katavad tasseli või pastie nimelised nibukatted. Esimene on burleskile omase tutiga – nagu väike talvemüts nibudele –, teine ilma. Need katavad tantsijate rindu alati. „No, nein, never,” kinnitab Foxy Suzy, et täiesti paljast rinda esinemisel ei näe. „Kui etendusel nibusid näeb, on järelikult õnnetus juhtunud. Liim lahti tulnud või midagi,” on ta veenev.

Burleski juured ulatuvat kaugele. Neidude sõnul on see striptiisiklubide eelkäijaks. „Burlesk on aja jooksul palju muutunud,” räägib Affinity Starr. „See algas paroodiana, kus lõõbiti näidendite, ooperite või kirjandusteoste kallal,” lisab ta. „Kui teatris mängiti „Romeot ja Juliat”, siis kuskil kõrtsis tehti seda burleskina,” näitlikustab Foxy Suzy. „Tänaseks on burlesk hoopis midagi muud.“ Et aru saada, mis see burlesk ikkagi on, kutsuvad naised kõiki huvilisi 18. novembril Tallinnas Sticky Nipples Revue sõule Cathouse kontsertihallis. See on suurim burleskisõu Baltikumis, kus lisaks kodumaistele esinejatele ka välismaiseid burleskitare näeb.

Julgus end laval alasti võtta

Olgugi et keha kõige privaatsemad osad on kaetud, varjavad neid siiski õige pisikesed katted. Ennast publiku ees paljaks kiskuda nõuab ju omajagu julgust. Kust see julgus tuleb? „Mina ei tea. Minu jaoks on see sama, kas ma julgen näiteks poodi minna,” naerab Foxy Suzy. Affinity Starr selgitab, et talle annab julguse kontroll publiku üle. „Mina otsustan, mida näitan, ja kas üldse näitan,” sõnab ta. „Publik ei saa mulle öelda või karjuda, et võta ära.” 

Foxy Suzyle annab julguse osasse sisseelamine. „Ma olen rollis. Laval on tavalise minu asemel täiesti teine inimene. Kõlab küll nagu skisofreenia,” naerab ta. „Inimesed on seejuures väga üllatunud, kui  meid igapäevastena näevad. Vahel ei tunne äragi,” tõdeb Miss Chrissy Kiss. „Enamasti ei tunne ära!” täpsustab Foxy Suzy muheldes.

Siiski tunnistavad esinejad, et lavanärv pole ka kogemustega kuhugi kadunud. Miss Chrissy Kissil kulus terve aasta harjutamist, enne kui laval üles astuda julges. Ka Affinity Starr tõdeb, et lava taga on ta alati närvis. „Ikka jumala närvis!” Ja kui närvis ei olegi, on midagi valesti, tunnistavad burleskitarid justkui ühest suust. „Julgust annab juurde toetav kogukond. Burleski kommuun Eestis on väga väike, aga kokkuhoidev,” ütleb Affinity Starr.

Kas tavariietes tuntakse teid vähem ära? Egas laval säravad burleskitarid ennast ju iga päev üles lüüa viitsi või käiakse ikka õhtukleidi ja -meigiga? „Tahaks öelda, et käin, aga pärast pikemat esinemiste hooaega saad oma üleslöömise limiidi suhteliselt täis,” vastab Miss Chrissy Kiss. „Ma arvan, et naise enesekindlust näitabki see, kui julged olla meikimata,” arvab Foxy Suzy.

Vahepeal heliseb telefon. Burleskitar Affinity Starr kehastub ümber pereemaks ning lubab toru otsas nuruval pojal kodus magusat nosida. Need on inimlikud küljed, mis laval lahtiriietuvat naist vaadates pähegi ei tule. Nii teenib näiteks Miss Chrissy Kiss päevatööna igapäevast leiba moodsas kontoris graafilise disainerina. Kas burleskitare võib kõrvutada superkangelastega, kes oma teise minana õhtuhämaruses kostüüme kannavad? 

„Täpselt nii ongi!” rõõmustab Affinity Starr. „Mõni on nädala sees majandusprofessor, aga nädalavahetusel tõmbab dressi selga ja teeb läbi triatloni. Eks burlesk ole põhimõtteliselt sama,” arvab Foxy Suzy. „Kuna kogu maailm on nii hall ja argine, siis selline vabadus on hea tunne ja vaheldus!” leiab Miss Chrissy Kiss. „Eks ta ole samasugune eskapism nagu õhtul raamatut lugeda, jooksmas käia või end täis juua,” lajatab Foxy Suzy. „Trenni andes räägin tüdrukutele, et iga naine võib oma ellu litsuda täpselt nii palju elusid, kui ta ise jaksab ära elada.”

Meeste burlesk on Eestis täitmata nišš

Foxy Suzy trennis käib naisi igas eas – kui noorim on varajastes 20ndates, siis vanim juba 68aastane. Meeste burlesk (boylesque) olevat mujal väga tugev, Eestis on see nišš veel täitmata. Mehed on siin olnud rohkem ühekordsed üritajad, aga lootust on. „Maailmas on muutumas ka meheks olemise arusaam. Ka burleski on võimalik teha väga mehiselt,” arvab Miss Chrissy Kiss. 

Naisi tuleb trenni mitmesuguseid – nii vaguraid hiirekesi kui ka neid, kellel esinemine sünnist saati veres. Kõige tähtsamaks peavad burleskitarid seda, et naised tunneksid end nagu omasuguste seas. Selleks on nad loonud tundides vaba ja turvalise keskkonna. „Kõige toredam on näha hõimutunde tekkimist. Saad aru, et sinusuguseid inimesi on veel,” ütleb Foxy Suzy heldinult.

Nii ei loe ka number passis, mõõdulindil või kaalul. Vähemalt nii kaua, kui neil ennast segada ei lase. „On juhtunud, et inimesed, kellel on kehakuvandiga probleeme, on sellest burleskiga üle saanud. Kui sinu elus on midagi juhtunud, mis sinu enesekindluse mutta tampis, siis selle vastu võib abi olla,” ütleb Affinity Starr.

Kuidas internetiajastul lihtsa naise keha ja sensuaalse striptiisiga  üldse inimese tähelepanu köita? „Olen kuulnud üht klubi üritustekorraldajat südamest muret kurtmas,” räägib Miss Chrissy Kiss. „Mida me ometi teeme? Meil on kõige seksikamad vene neiud, kes on porgandpaljad, määrivad ennast vaha ja verega, neelavad tuld ja laulavad ka, aga inimesed ikka ei vaata!” olevat too tegelane halanud. „Jah, need on need neiud, aga siis tuleb üks vana paks naine, võtab ära kaks kinnast ja rahvas on leilis!” naerab Foxy Suzy. 

Burleski kasuks räägib erootika kõrval ka komöödia või lugu, mida tantsija oma etendusega jutustab. Miss Chrissy Kissi sõnul sai burlesk uuesti populaarseks just pärast pornoajastu sündi. „Toodi tagasi võrgutamine ja fantaasia. Suur roll on atmosfääril,” selgitab ta.

Esinejate sõnul polegi burlesk eeskätt meestele suunatud, enamik kaasa elavast publikust koosneb hoopis naistest. „Nad tahavad näha fantaasiaid, mida nad ise pole julgenud ellu viia. Burlesk on mitmekesine just erineva välimuse ja karakteriga inimeste poolest. On öeldud, et kihvt on näha laval päris naist,” räägib Miss Chrissy Kiss.

Kiiksuga lavanumbrid

Oma lavanumbritest toob Miss Chrissy Kiss lemmikuna välja šamaani etteaste. „Jaa, see on väga kõva,” kiidab Foxy Suzy takka. Tema enda lemmik oma repertuaarist on saatana number. „Sarvede, saba ja kapjadega,” kirjeldab ta õhinal. „Karvaste rindadega!” lisab ta. „Kui sa selle peale ka ei muiga, on sul ikka väga raske päev olnud,” arvab Miss Chrissy Kiss. Affinity Starri lemmiketteasteks on kavahaiga. „Ma ei osanud  lapsena ettegi kujutada, et saan sädelevas maani ulatuvas õhtukleidis laval kalaga tantsida. See on selline süüdimatu vabadus!” rõõmustab ta.

Miks esinevad burleskitarid lavanimedega?

„Miks on üldse esinejatel nimed – näiteks bändidel?” küsib Miss Chrissy Kiss vastu. „Jah, miks ei nimetata ennast Priidu ja Mardi vokaalinstrumentaalansambliks,” lõõbib Foxy Suzy. Kui kunagi oli varjunimi anonüümsuse tagamiseks ja inimese kaitseks, siis nüüd aitab see maailmad lahus hoida. „Kui oled laval teise inimesena, siis on ka teist nime vaja. Ta on teatud mõttes vaimne turvis,” räägib Foxy Suzy.

Nimede praktiline pool on see, et välismaal esinedes on lihtsam meelde jääda rahvusvahelise nimega. „Kui su esinejanimi oleks Õnne-Liis Teeäär, siis palju õnne sulle!” naerab Foxy Suzy. Tema langetas oma nimevaliku otsuse spontaanselt. „Ürituse korraldaja helistas ja rääkis, et bänner läheb 10 minuti pärast trükki ja nime on vaja. Ise kuulasin samal ajal Jimmy Hendrix’i „Foxy Lady” lugu,” meenutab ta. „Mõtlesin, kuidas see ka visuaalis välja näeks, ja leidsin, et Foxy Suzy on hea rütmiga nimi.”