ÄGE TANDEM: Robert Linna võtab isaksolemist kui põnevat õppetundi ja seiklust.Foto: Stanislav Moškov
Sirje Presnal 11. november 2017 00:01
„Isa on alati pidanud oluliseks silmaringi laiendamist ja tundub, et see on minu ja mu poja suhtesse edasi kandunud,“ mõtiskleb bändi Elephants From Neptune solist Robert Linna. Rokkar kasvatab oma poega Albertit samas vaimus, nagu isa Ivo kasvatas teda – et elu peab olema seiklus koos fantaasiamängude, nalja ja vingerpussidega.

„Isa on alati pidanud oluliseks silmaringi laiendamist ja tundub, et see on minu ja mu poja suhtesse edasi kandunud,“ mõtiskleb bändi Elephants From Neptune solist Robert Linna. Rokkar kasvatab oma poega Albertit samas vaimus, nagu isa Ivo kasvatas teda – et elu peab olema seiklus koos fantaasiamängude, nalja ja vingerpussidega.

„Juba siis, kui olin väga väike, käisime isaga puhkuse ajal ja vabadel päevadel uitamas, kohtades, kus ka tema ei olnud kunagi käinud. Me oleme näinud looduses kotkast ja põtra – iga päev sellist asja ei juhtu,“ räägib Robert õhinal. „Isa rääkis alati igasugu huvitavaid fakte juurde. Igasuguseid müstilisi ufolugusid ja muid selliseid asju…“ Robert leiab, et polegi oluline, kui palju on neis juttudes tõtt, lapse fantaasiat ning uudishimu ergutavad need lood igal juhul.

„Isaga oli kogu aeg põnev koos olla, sest ta suhtub ellu samamoodi nagu mina – et elu on seiklus. Kui miski on igav, siis see tähendab, et sa ise oled igav,“ leiab Robert. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad