Lia Laats.Foto: EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM
Inimesed
11. november 2017, 00:01

Nõukogude Eesti esimese mängufilmi võtteplatsil käis töö neljas keeles ning jagus ka draamat ja pisaraid

„Elu tsitadellis“ režissöör Lia Laatsile: „Kui nutt välja ei tule, vahetan osatäitja ringi!“ (8)

Aasta oli 1947. Leningradis võeti üles ENSV esimest mängufilmi „Elu tsitadellis”. Üksnes näiteseltskonna moodustasid eestlased, kes majutati peenesse Astoria hotelli. „Iga päev tuli Lenfilmi võtetele sõiduks ette luksusauto. Üldiselt suhtuti eestlastesse nii hotellis kui stuudios nagu välismaalastesse,“ jutustas näitleja Gunnar Kilgas aastaid hiljem ajalehele KesKus. „Kummardati ja koogutati igal sammul – elasime kui kuninga kassid.“

Aasta oli 1947. Leningradis võeti üles ENSV esimest mängufilmi „Elu tsitadellis”. Üksnes näiteseltskonna moodustasid eestlased, kes majutati peenesse Astoria hotelli. „Iga päev tuli Lenfilmi võtetele sõiduks ette luksusauto. Üldiselt suhtuti eestlastesse nii hotellis kui stuudios nagu välismaalastesse,“ jutustas näitleja Gunnar Kilgas aastaid hiljem ajalehele KesKus. „Kummardati ja koogutati igal sammul – elasime kui kuninga kassid.“

August Jakobsoni suhteliselt keskpärase, kuid ideoloogiliselt täiusliku näidendi „Elu tsitadellis“ ekraniseeringuga 70 aastat tagasi algas ENSV mängufilmi ajalugu, on KesKusis kirjutanud filmiarhiivi juht Eva Näripea. Idee Estonia teatris mängitava lavastuse filmiks väntamiseks sündis aasta varem.

Kohalik filmimaailm aga oli saanud sõjalt surmahoobi. Hävinud oli Eesti Kultuurfilmi veel 1940. aasta suvel moodsa filmitootmise tasemel olnud tehnikapark. Põgenenud, likvideeritud või kõrvale jäetud olid paljud Eesti Vabariigis tegutsenud filmiinimesed – alates loojaist ja lõpetades ametnikega.

Edasi lugemiseks: