Tramp ja Puutin - üle kahe tunni piinu (21)

Apollo kinoteatris peetud etenduse ajal tegin isikliku rekordi – mitte kunagi pole ma teatrietendusel nii vara hakanud kella jälgima. See juhtus ka esimest korda, et ma jäin mingi hetk teatris tukkuma. Ja rekord tuli ka publikult üleüldiselt – ma pole kunagi näinud juba etenduse ajal lahkujaid ja samamoodi kahe vaatuse vahel üsna täis saalist nii palju teisele vaatusele käega lööjaid.

Mis siis viga on? See etendus on meeletult igav. Võib-olla oli kogu etenduse kõige naljakamaks kohaks Puutini sireen vanamammidele (ehkki see sketš mängiti liiga pikaks) või naljad Eesti mõttetuse pihta. Aga kui etenduse üks kerge naeratuse toonud kohti kõlab nii lamedalt kui „Slovakkia? Ah, mingi Slow Fuckia mulle ei istu“, siis on veidi halvasti.

Tegelikult tunnistasid ka etendusega seotud inimesed omavahel rääkides, et kuidagi veniv on. Ja tegelikult lahkusid vaatajad isegi esietenduselt. Suurima komöödiasõuna välja reklaamitu on lihtsalt üle kahe tunni kestev ootamine, et äkki saaks kasvõi korra naerda. Tõsi, paar korda saal naeris, aga see polnud üleüldine pisarateni naer, vaid hillitsetud ja viisakas naer.

Õhtuleht üritas küsida mitmelt kirjanikult-näitlejalt arvamust etenduse kohta, kuid kõik teatasid diplomaatiliselt „Ei kommenteeri“ ja andsid märku, et lihtsalt ei saa. Samal põhjusel, mis avalõigus mainitud sai. Tegelikult on ju tegijad toredad. Õnneks on PR-osakond teinud piisavalt head tööd ja saalid on üsna hea täituvusega. Seega keegi kehva etenduse pärast pankrotti ei lähe, võlgu ei jää ja saavad järgmine kord uuesti proovida. Äkki läheb siis paremini.

Ja tegelikult ei taha ise ka halvasti öelda. Seega panen loo autoriks lihtsalt Õhtuleht. Nii on lihtsam - äkki nad ei tunne ära ja saan vähemalt viisaka näoga "tere" öelda