Teater

Tramp ja Puutin - üle kahe tunni piinu (21)

Õhtuleht, 8. november 2017, 12:25
Tramp ja Puutin jagavad maailma.Foto: Stanislav Moshkov
Eestis on kohati keeruline midagi kriitilist öelda. Riik on väike, inimesed solvuvad ja siis pead hakkama selgitama ja solvumisi taluma. Täpselt sama seis on komöödiaetendusega Tramp ja Puutin. Näitlejad (Jan Uuspõld ja Peeter Oja) on toredad inimesed, stsenaristid (Erik Moora ja Mart Normet) on vaimukad, PR-inimesed on sõbralikud ja üleüldse on kõik justkui hästi, aga siis juhtub midagi müstilist – hiilgava koostöö asemel tuleb välja mingi käkk.

Apollo kinoteatris peetud etenduse ajal tegin isikliku rekordi – mitte kunagi pole ma teatrietendusel nii vara hakanud kella jälgima. See juhtus ka esimest korda, et ma jäin mingi hetk teatris tukkuma. Ja rekord tuli ka publikult üleüldiselt – ma pole kunagi näinud juba etenduse ajal lahkujaid ja samamoodi kahe vaatuse vahel üsna täis saalist nii palju teisele vaatusele käega lööjaid.

Samal teemal

Mis siis viga on? See etendus on meeletult igav. Võib-olla oli kogu etenduse kõige naljakamaks kohaks Puutini sireen vanamammidele (ehkki see sketš mängiti liiga pikaks) või naljad Eesti mõttetuse pihta. Aga kui etenduse üks kerge naeratuse toonud kohti kõlab nii lamedalt kui „Slovakkia? Ah, mingi Slow Fuckia mulle ei istu“, siis on veidi halvasti.

Tegelikult tunnistasid ka etendusega seotud inimesed omavahel rääkides, et kuidagi veniv on. Ja tegelikult lahkusid vaatajad isegi esietenduselt. Suurima komöödiasõuna välja reklaamitu on lihtsalt üle kahe tunni kestev ootamine, et äkki saaks kasvõi korra naerda. Tõsi, paar korda saal naeris, aga see polnud üleüldine pisarateni naer, vaid hillitsetud ja viisakas naer.

Õhtuleht üritas küsida mitmelt kirjanikult-näitlejalt arvamust etenduse kohta, kuid kõik teatasid diplomaatiliselt „Ei kommenteeri“ ja andsid märku, et lihtsalt ei saa. Samal põhjusel, mis avalõigus mainitud sai. Tegelikult on ju tegijad toredad. Õnneks on PR-osakond teinud piisavalt head tööd ja saalid on üsna hea täituvusega. Seega keegi kehva etenduse pärast pankrotti ei lähe, võlgu ei jää ja saavad järgmine kord uuesti proovida. Äkki läheb siis paremini.

Ja tegelikult ei taha ise ka halvasti öelda. Seega panen loo autoriks lihtsalt Õhtuleht. Nii on lihtsam - äkki nad ei tunne ära ja saan vähemalt viisaka näoga "tere" öelda

21 KOMMENTAARI

m
Mari 8. november 2017, 18:59
Ka mina käisin vaatamas, lugedes piletilevis olevat tutvustust , pealkirja ja näitlejate nimesid, siis olin kindel, et ruleb üks õhtu täis nalja ja na...
(loe edasi)
m
Malle 8. november 2017, 17:44
Oli igav tõesti. Läksime elukaaslasega pausi ajal minema. Ei haaranud vaatama. Pidevalt oli mõte mujal ja max 2 korda selle tunni aja jooksul viisakusest muigasin. Kuidagi ebaõnnestunud. Tore on, et nad vähemalt proovisid ja julgesid sellise etenduse vaatajateni tuua, KUID arenguruumi veel on.
Loe kõiki (21)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee