TÖÖLAUA USKU: Mart Sander ütleb, et eelistab tavaliselt kirjutada oma töölaua taga, kuid on võimeline seda tegema ükskõik kus. Nii on näiteks osa „Litsidest“ sündinud lennukis ja New Yorgi Central Parkis. Foto: Renet Heinla
Katharina Toomemets 11. november 2017 00:01
„Ma olen reeglina öine loomeinimene. Kui mind üldse midagi inspireerib, siis tunne, et ma olen maailmas justkui üksi, kõik teised on lahkunud teispoolsusse. Ma ei taju enam nende energiat, õhk on korraga puhas. Siis saan tegutsema hakata,“ avaldab Mart Sander. Mees, kes kirjutab raamatuid, muusikat, stsenaariume ja näidendeid.

„Ma olen reeglina öine loomeinimene. Kui mind üldse midagi inspireerib, siis tunne, et ma olen maailmas justkui üksi, kõik teised on lahkunud teispoolsusse. Ma ei taju enam nende energiat, õhk on korraga puhas. Siis saan tegutsema hakata,“ avaldab Mart Sander. Mees, kes kirjutab raamatuid, muusikat, stsenaariume ja näidendeid.

Igal loomeinimesel on omad nipid, et end töö hästi sujuks. Multitalent Mart Sander eelistab kirjutada öösiti. „Teatud kellaajal, teatud väsimusastmes, tekib mul mingi deliiriumilaadne seisund, kummaline ekstaas, mille käigus tuleb alateadvusest tohutult huvitavaid, mitteminulikke mõtteid,“ räägib Mart. „Kirjutan tavaliselt just sellises fluidumis, nii kaua, kuni füüsiliselt ära kukun – vahel alles kell 8–9 hommikul.“ 

Päevasel ajal kirjutamine on talle enda sõnul vägivaldne tegevus, milleks ta peab end sundima, kui näiteks mõni tähtaeg on lähenemas. Sander sõnab, et päev on sobiv aeg muusikakirjutamiseks ja selleks, et varem kinni püütud ideed nootidesse vormistada. „See on käsitöö, peenmehaanika.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad