„Radar“: Vabaduse väljakul maha lastud Jaanuse lähedased: ta ei olnud selline inimene, kes kellelegi noaga kallale läheks! (231)
Käärmann töötas Kalamajas asuvas tarkvara- ja robotiehituse ettevõttes Knowit. Mehe endine kolleeg Andres Aavik rääkis, et Jaanus arendas palju tarkvara: ePria portaali, nakkushaiguste infosüsteemi, Eesti.ee mobiililahenduse loomisel oli tema üks võtmetegelasi.
Aaviku sõnul on IT-sektoris levinud ütlus, et arendajad on eraldi liik.
„Nad kõik on natuke ekstsentrilised. Hästi tavaline on, et arendajad on kergelt introvertsed ja reeglina hästi enesekindlad. Jaanus oli ka täpselt selline. Ta oli introvertne. Tegelikult tema isiklikust elust ma ei teagi väga midagi,“ rääkis mees Käärmanni kohta.
Üks kõnekas detail veel: olgugi et Jaanuse töö oli seotud arvutiga, kasutas Jaanus vanakooli nuppudega telefoni. Teda tundnud Tata Samkharadze sõnul oli Jaanus rääkinud, et Facebooki ta eriti ei kasuta, sest see pole tema jaoks eriti huvitav.
Samas oli Käärmann oma firmas aktiivne, kahe ja poole aasta jooksul, mis ta Knowitis töötas, käis ta kõikidel firma üritustel.
„Selles mõttes oli ta sotsiaalne inimene. On tehtud palju tööd koos, napsu võetud, kõike tehtud,“ rääkis Aavik.
Käärmanni sõbranna arvates oli mees kõige rahulikum ja positiivsem inimene, kes säras.
Kuid miks siis pidi nii positiivne inimene käituma nii kahtlaselt? Nugadega varustatud Jaanus ei kuuletunud politsei käsklustele ja ründas politseinikku, mispeale kõlasid lasud.
Põhja prefekt Kristian Jaani nendib, et politseinikud pidid väga kiiresti langetama väga kurva otsuse ning nendib, et tulirelva kasutamine ei olnud eesmärk omaette.
„Kogu see intsident, see rünnak, kestis viis sekundit. Selle viie sekundi sisse mahuvad hoiatuslasud ja ka saatuslik lask,“ rääkis ta.
Käärmanni tänaval kohanud ja politseisse helistanud pealtnägija Riho nendib, et politseinikud tulistatud mehele esmaabi ei andnud. Jaani sõnul peavad politseinikud esmaabi andma, kui see on võimalik, kuid nendib, et kuulihaava puhul võivad politseinikud olukorda veelgi hullemaks teha ning seetõttu on mõistlikum ära oodata kiirabi. Saatuslikul päeval jõudis kiirabi Vabaduse väljakule viie minutiga. Jääb igaühe enda otsustada, kas see on piisavalt lühike aeg.
Sündmuses osalenud ametnike suhtes ei ole prefektil etteheiteid ning seega ei alustata ka distsiplinaarjuurdlust.
Mis aga viis ühe tarkvaraarendaja nii kaugele, et ta pidi jätma oma elu?
Kolleeg Aaviku sõnul tundus kõik alguses täiesti uskumatu. Tema sõnul ei ole Jaanus seda tüüpi inimene, kes oleks läinud kellelegi noaga kallale.
Siiski on Jaanus ka varem ootamatult käitunud – näiteks lasknud end pildistada alasti Toompea lossi ees. Tema sõbranna Tata on kindel, et ka saatuslikul korral oli tegemist ebaõnnestunud show'ga.
„Nii kaua kui ma teda teadsin, siis esimesena tuli mõte, et see oli lihtsalt show ja ei midagi muud. Ei ole mingite häiretega tegemist,“ sõnab ta.
Prokuratuuri juhitavas uurimises arvestatakse piisava info korral ka variandiga, et tegemist oli performance’iga. On ka pakutud, et tegu võis olla USAs levinud enesetapuviisiga, millel nimeks suicide by cop, kus suitsiidne inimene käitub meelega ohtlikult, et politseinik ta maha laseks.
Küsimusele, kas Jaanuse kodust leiti midagi sellist, mis viitaks enesetapusoovile, vastas Põhja prefekt Kristian Jaani, et seda on praegu veel vara öelda.
Puhas vale jutt sul siin ning vaid luiskad end siin politseiametnikuks.
Ja see mingi kummikuulide ja traatvõrgu jutt... Patrullpolitseinikud pole kummikuulidega ja vastava relvastusega varustatud, rääkimata mingist võrgust. Pipragaasiga aga sellises olukorras on väga riskantne selles osas, et kui isik reaalselt peale jookseb, siis selle pipragaasiga ei pruugi rünnakut lõpetada, kuna pipragaasil on ka väikene mõjuaeg ning sellist isikut ta praktiliselt kohe jalutuks ei võta. Arvestades, kui ligidal ta juba oli, siis oleks olnud reaalne võimalus tal politseinikku noaga rünnata. Ainuke võimalus oligi rünnak lõpetada tulirelva kasutades. Ning kui sa hakkad veel sisse tooma enesekaitse võtteid, siis ole hea ja mine võta isegi osa mõnes enesekaitse kursustest. Saad ehk ka ise aru, et noaga ründavale vennikesele ei minda peale paljakäsi, kui just olukord ei nõua (ehk ei olegi põgenemisteed või muid vahendeid ründe peatamiseks). Paljakäsi noaga vennale peale minnes saab suure tõenäosusega nii või naa viga (s.h surmavalt vigastada), ole sa nii professionaal kui tahes.