RÄNNAKUL LÄBI AJA: Hardi Volmer alustas oma teed lavalaudadel juba 70ndate lõpul. Ja tema tee pole lõppenud ka nüüd, 60. eluaasta saabudes.Foto: Robin Roots
Inimesed
8. november 2017, 00:02

Hardi Volmer: minu elu jaburaim kümnend oli 1977-1987 (10)

Filmirežissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik, poeet ja poliitik Hardi Volmer tähistab täna 60 sünnipäeva. Volmer ja kuuskümmend! Juba, imestavad ühed. Alles, märgivad teised. „Alles“ selles mõttes, et Volmer on märgilise tähendusega mitmele põlvkonnale. Volmer on nähtus. Õhtuleht palus tal tänasel sünnipäeval igast elukümnendist leida üks-kaks meeldejäävat seika.

Filmirežissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik, poeet ja poliitik Hardi Volmer tähistab täna 60 sünnipäeva. Volmer ja kuuskümmend! Juba, imestavad ühed. Alles, märgivad teised. „Alles“ selles mõttes, et Volmer on märgilise tähendusega mitmele põlvkonnale. Volmer on nähtus. Õhtuleht palus tal tänasel sünnipäeval igast elukümnendist leida üks-kaks meeldejäävat seika.

 1957-1967

„Olin umbes viiene. Elasime Vana-Pärnus Jakobi tänaval Sauga jõe kaldal. Üle jõe asus vene sõjaväeosa, mis tähendas, et õhtul uinusin ja hommikul ärkasin ma reaktiivlennukite möirgamise saatel ja krapist lasti pidevalt tuntud lugu „Õhtud Moskva lähistel“,“ meenutab Volmer. „See signatuur saatis paratamatult mind läbi terve lapsepõlve. Kusjuures naljakas ongi see, et okupatsioonivägede signatuur seondub mul lapsepõlvest helgete mälestustega.“

Jõega seondub veel üks mälestus: „Olin umbes viieaastane, kui me sõpradega, oma tänava poistega, istusime ühes jõe kaldale tõmmatud paadis. Istusin paadi päras, poisid aga kõigutasid paati toigastega, et tekitada tormi muljet. Selle suure kõigutamise peale liikus minu tasakaalupunkt üle serva. Järgmine hetk, mida ma mäletan, oli tõrvatud paadi põhi ja rohelised vesikasvud ja sügispäike paistis läbi vee.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99