See Punaarmee koori lauldud versioon laulust "Lodjapuu" kõlas eestlase jaoks just nõnda: kakalinn, kakalinn, kakalinn, kammajaa. Vene keeles "Ка-kaлин, kа-kaлин, kалинка моя", eesti keeles "Mu lodjapuu". Olen muide täiesti kindel, et sõna "kammajaa" tuli eesti keelde just sellest laulust, mida nõukogude ajal esitati igal võimalikul juhul.
..mehed kui m..ni (MÄNNI)juurikad, kui me taltsutame soosid hulgakesi, mustad mülkadki alla annavad... ja veidi uuem A. Velli laul: " Lainte mäetes (lainte mäed täis) küpseid teri, on see põld või on see meri.."
neid igatmoodi kuuldud laulusõnu on ikka hulgaliselt... Juba nõuka-ajal rääkis kadunud isa, kes ise koolipoisina sõja-eelses meeskooris laulis, kuidas nende koorijuht-lauluõpetaja neid õpetas. Nimelt on tuntud pühalikus laulus algussõnad: "Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda." Kuid meloodia on sätitud sõnadele nii rumalasti, et tekivad rõhutatult - koojad ja poojad. Sõjaeelsetele lauljatele õpetati, et tuleb rõhutatult laulda välja silbid: po-jad, et ei muutuks sõna tähendus: poojad. Tänapäeval - ilmselt leiab neid videoid omajagu, kus justnimelt Eesti poojaid koonduma kutsutakse... Koleda sõnamuutuse leevenduseks pakun meeleolukamat lugu, kust võib kuulda "walk like you pants are too tight" ja muudki toredat: https://www.youtube.com/watch?v=xeFyD-JYWD0
KOMMENTAARID (43)