Perepilt: Heli jagab korterit terve oma kollektsiooniga, sest kuskil mujal neid hoiustada pole.Foto: Martin Ahven
Henry Linnard 8. november 2017 00:01
Kui üle kolmetoalise Lasnamäe korteri lävepaku astun ja saapaid lahti nöörima hakkan, lubab Tallinna Arte gümnaasiumi õppealajuhataja Heli Mänd mul need jalga jätta: „Neid poleks nagunii kuhugi panna!” Võtan viisakusest ikkagi jalanõud jalast ja astun edasi elutuppa. „Vabandust, et kuhugi istuda pole!” ütleb korteriomanik. Sest Heli on kollektsionäär. Ta kogub nukke ja mänguasju. Ainuüksi nukke on tal kokku üle 3000.

Kui üle kolmetoalise Lasnamäe korteri lävepaku astun ja saapaid lahti nöörima hakkan, lubab Tallinna Arte gümnaasiumi õppealajuhataja Heli Mänd mul need jalga jätta: „Neid poleks nagunii kuhugi panna!” Võtan viisakusest ikkagi jalanõud jalast ja astun edasi elutuppa. „Vabandust, et kuhugi istuda pole!” ütleb korteriomanik. Sest Heli on kollektsionäär. Ta kogub nukke ja mänguasju. Ainuüksi nukke on tal kokku üle 3000.

Kokku enam kui 7000 mänguasja koondav kogu sai alguse vaid mõnest karust. „Kui Tallinna lastemuuseumilt tuli üleskutse mängukarud näitusele tuua, otsisin välja ka oma pere karud. Need on meil alati olnud,” meenutab kollektsionäär. 

Enda karudest andis Heli näitusele 1950ndatest pärit kõva peaga klassikalise vene karu, mis oli kingitud tema emale. Ka abikaasa 60ndatest pärit karu läks loosi. Tuttavatelt ja sugulastelt tuli samuti lisa. 

Ühte neist karudest taheti kord koguni ahjus ära küpsetada. „Ämm oli kahtlustanud, et karul on koid küljes ja pani ta praeahju küpsema. Oh, kuidas hakkas kärsahaisu tulema!” meenutab Heli. Õnneks karupraadi lelust ei saanud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad