"Põhitõed, mida õpetas Üksküla, ei kao kuhugi. Kui kaovad, pole teatrit enam vaja.“ (2)

„Selge on see, et mälestus Aarne Ükskülast ja tema õpetused ei kao mitte kuhugi, ükskõik mis uperpalle teater ka ei tee. Need põhitõed, mida õpetas Üksküla, ei kao kuhugi ja kui kaovad, siis pole teatrit enam vaja,“ võtab Aarne Ükskülast meile jäänud tarkused lühidalt kokku näitleja Guido Kangur. Ja ta pole sugugi ainuke, kes mäletab lahkunud teatrilegendi eelkõige mehena, kellelt oli palju õppida.

Guido Kangur: kui endal midagi mängida pole, ole vähemalt teisele toeks

„Oleme koos Aarnega laval olnud ja ta on mulle õpetanud lugupidamist ja austust partneri vastu – seda, millest ta ise alati rääkis,“ kõneleb Eesti Draamateatri näitleja Guido Kangur. „Et kui endal midagi mängida ei ole, siis ole vähemasti teisele toeks. Ma olen püüdnud seda õpetust meeles pidada. Mul on olnud õnn temaga päris mitmes tükis koos mängida ja see oli alati suur rõõm. Kui temaga laval kohtusid, siis vaatasid silma: mis mängu me täna mängime? Kohe said aru, et täna on Aarnel mingi kurat silmas – et tuleb põnev mäng. Ega siin praegu muud öelda olegi, kui et vägev ja suur mees sai rahu,“ tõdeb Guido. „Ta sai oma sõprade juurde.“

Tõnu Oja: Aarne tekitas soovi olla parem inimene

„Üksküla juuresolekul või temaga koos mängides oli kõigil teistel – ka minul – alati tahtmine olla parem inimene. See oli täiesti valdav tunne!“ meenutab näitleja Tõnu Oja. Tema sõnul ei rääkinud Üksküla kunagi kellestki halvasti. „Isegi kui ta ütles, et keegi on eksinud, siis püüdis Aarne teda mõista.“