Foto: Teet Malsroos
Juhtkiri
3. november 2017, 16:33

Juhtkiri | Plastitükist jälle ID-kaardiks (4)

Arvestades asjaolu, et ID-kaartide sertifikaatide sulgemisel ei saa veerand miljonit kaardiomanikku oma kaarte enam elektrooniliselt kasutada, siis pole see just parim reklaam e-Eestile, eriti just ELi eesistumise ajal. Hea uudis on see, et pärast kogu süsteemi restarti saavad asjad vaid paremaks minna ning riik saab tasapisi oma e-funktsioonid tagasi.

Hetkel on esmatähtis tagada riigi eluliste süsteemide toimimine ning loodetavasti ei jää haiglates ja apteekides ükski vajalik toiming tegemata üksnes seetõttu, et meditsiinipersonal ei pääse arvutis või teeninduses oma kaarti uuendama.

Küll aga on ilmselge, et riik polnud valmis, et elanikud tormavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa sertifikaate uuendama mitte ainult oma arvutitesse, vaid ka teenindustesse. Osalt on selles „süüdi“ pidevalt muutuv ja ajuti segadust suurendav vastukäiv info, aga ka meie inimeste kohati liigne kohusetunne – kui ikka riik nõuab uuendamist, siis tuleb see iga hinna eest ära teha. Loodetavasti hakkab peatselt lubatud mahus tööle nii arvuti kaudu uuendamine ning ka teenindustesse lähevad vaid need, kes arvuti kaudu uuendusi teha ei saa.

Pärast esmase tulekahju kustutamist ei pääse me üle vastutuse küsimusest. Kui suudame kriitilise nädala edukalt üle elada, pole vaja hakata rääkima peade lendama hakkamisest. Küll aga pole mingit põhjust siidkinnastes suhtuda id-kaardi kiibi tootjasse, kes poole aasta jooksul varjas viga, millest ta ise oli teadlik. Nüüd on Eesti riigi kord end kehtestada ja näidata, et meiega pole mõtet nalja teha. Viimase kuuga hävinud ühiskondlikest närvirakkudest ja ajakulust pole mõtet rääkidagi.