Maailma parandamiseks piisab juba ühest ostust

Sõnumi aktiivne ja särasilmne eestkõneleja on MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd.

„Sööme rõõmsalt odavat banaani, aga tegelikult võiks tsipakene mõelda, millise hinnaga on see vili meile tulnud,“ tõdeb ta. Eestis müüdavad banaanid tulevad peamiselt Costa Ricast, Ecuadorist jt selle kandi riikidest. Istandustes kasvatatakse monokultuurina spetsiaalset banaanisorti (cavendish), mis aretustöö tulemusena kannatab transporti, püsib kaua roheline jne. Et rohelisena korjatud banaane kunstlikult järelküpsetatakse, on omaette teema.

Banaanide hind muutub eriti odavaks siis, kui viljad hakkavad kauplejal käest ära minema. Inimesed ostavad odava hinna tõttu banaane suures koguses, kuid ei jõua kõiki ära süüa, vaid viskavad osa lihtsalt ära. „See omakorda tingib vajaduse toota järjest rohkem ja rohkem, sest me justkui tarbime banaane järjest rohkem. Tegelikult ei tarbi, ainult ostame järjest rohkem. See paneb surve tootjatele, kes omakorda survestavad talunikke maad müüma või ära andma, et saaks üha rohkem banaane kasvatada,“ avab Mänd banaanikasvatuse tagamaid. Tohutu suured banaaniistandused toovad kohalikele elanikele kaasa palju probleeme, räägib ta. Esiteks loobuvad inimesed traditsioonilisest põlluharimisest, asudes kasvatama ainult banaane, mille tulemusel peavad ka oma toidu mujalt sisse tooma. Monokultuurina kasvatava banaaniga kaasneb istandustes pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine. Mürgid on ohtlikud eeskätt just istandustes töötavatele inimestele. Ja kui peaks tulema ikaldus, on monokultuuri puhul majanduslik häving suur.

Põhjanaabrite juures Soomes müüakse valdavalt õiglaselt toodetud banaane, on Mänd täheldanud. „Inglismaast ma üldse ei räägi, sealsest suurimast poeketist Tesco minu meelest ei leiagi banaani, millel pole Fairtrade`i märgist. Sakslaste Lidl on samuti selline. Mind huvitab, et kui Lidl nüüd Eestisse tuleb, kas ta käitub siin samamoodi kui Saksamaal, Austrias jt riikides?“ arutleb vastutustundliku tarbimise eestvedaja.

Kas me ikka oleme nii vaesed?

Õiglase kaubanduse edendamisel on suur vastutus poekettidel, leiab ta. „Ei ole mõtet teha nägu, et Eesti inimesed ei taha neid tooteid, et Eesti inimesed on vaesed. Me ei ole nii hädised ja õnnetud. On poekette, kes saavad sellest väga hästi aru ja on neid, kes arvavad, et siinsed inimesed väärivadki ainult odavat kaupa ja odavat hinda. Minu meelest on see alandav,“ sõnab Mänd.

Meie arusaam vaesusest on hoopis midagi muud kui arenguriikides. Seda meelt on vist kõik Aafrikas või Aasias ringi vaadanud maailmarändurid, et Eestit pole küll põhjust vaeste riikide hulka arvata. Kristina Mänd, kes on käinud rohkem kui 65 riigis ning elanud muuhulgas Myanmaris, maailma vaeseimate hulka kuuluvas riigis, leiab, et Eesti inimesed ei peaks oma tarbimiskäitumisega arengumaades vaesust juurde tootma. Üliodavate banaanide jms arengumaades kasvatatud või sealt pärit toorainest tehtud kauba (kohvi, tee, suhkru, riisi, šokolaadi) järele haaramine nõiaringi just üleval hoiab. Teisalt kasvab Eesti inimeste huvi läbipaistvuse ja kaupade tegeliku päritolu vastu iga aastaga. Mullune uuring näitas, et Fairtrade’i märgist tundis 18% inimestest ning 11% ostsid võimalusel vähemalt mõnes tooterühmas õiglase kaubanduse ja kestliku ettevõtluse märgistega tooteid.

Üleoleva suhtumisega pole Aafrikas midagi teha

MTÜ Mondo on Eesti juhtiv maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioon, mis loob Eesti inimestele võimalusi maailma paremaks muuta. Tänavu novembris tähistab MTÜ Mondo 10. sünnipäeva.

Ghanas, Keenias, Ugandas, Myanmaris (Birmas), Afganistanis, Ukrainas ja veel mõnes riigis tegutsev MTÜ Mondo ei tegele mitte niivõrd sealsete inimeste aitamise, vaid võimestamisega (ingl empowerment). Ehk ei anna hädalistele mitte kala, vaid õnge. Lähenemisviis, et me nüüd tuleme ja aitame teid, on üleolev, sellega läbi ei löö. Aafrikas ja Aasias asju ajades peab arvestama, et inimesed mõtlevad täiesti teisel tasandil. „Nii nagu meie mõtleme nende arvates teistmoodi. Aga kuskil pole öeldud, et meie mõtleme paremini,“ naerab Mänd. „Küsimus on tasakaalupunkti leidmises, kus meie maailmad kokku lähevad. Me ei lähe sinna ütlema, kuidas asjad meie arvates peaksid olema, vaid küsima, kuidas me saaksime teha koostööd nii, et õnnelikud oleksid nii kohalik külarahvas kui ka Eesti inimesed,“ räägib Mänd.

MTÜ Mondo kaudu saab soetada Aafrikas ja Afganistanis käsitööna tehtud põnevaid ja praktilisi esemeid. Nii aidatakse nende esemete valmistajaid paremale elujärjele. Samuti võib teha heategevuskinke. Kana Keeniasse või kits Ghana lesknaisele ju päris lahe kingitus? Aafrika mõistes tähendab kits tervet varandust, mis tagab omanikule tavapärasest jõukama äraelamise.

---

Fairtrade meie poodides

Õiglase kaubanduse tooted jõuavad järjest enam ka siinsetesse kauplustesse, kuid arenguruumi on veel piisavalt.

Läinud nädalal tähistati õiglase kaubanduse nädalat. Enne seda kaardistasid MTÜ Mondo vabatahtlikud Fairtrade’i ja teiste õiglase kaubanduse ning vastutustundliku tootmise märgiseid kandvaid tooteid 17 kaupluses üle Eesti, et uurida, mida meie poodides pakutakse. Andmed märgiti üles toodete kohta, millel oli õiglase kaubanduse märgistus Fairtrade või teised õiglase kaubanduse ja vastutustundliku tootmise märgised, nagu Fair for Life, Organic Fair Trade, Hand in Hand, UTZ Certified, Rainforest Alliance vm.  
Eesti poodides on müügil paljude tuntud tootjate kaubamärke, mille tootesarjadel on Fairtrade’i märgis (nt kohv – Paulig, Puro, Arvid Nördquist, Meira; tee – Bradleys, English Tea Shop, Hampstead; suhkur – Dansukker; kakao – Bournville, Naturata, Chocolala; sokid – Eesti Friends' Textile; jäätis – Ben&Jerry's; maitseained – Santa Maria; pesuvahendid – Urtekram). Fairtrade’i märgistusega tooteid oli enim Tallinna kaubamaja tootevalikus ning ABC Supermarketsi ketti kuuluvas Solarise keskuses. Pea sama suur oli märgisega sortiment Stockmannis, Tartu kaubamajas ja Annelinna Prismas. Ühtlasi selgus, et Fairtrade`i märgise kaupu oli rohkem suurlinna kauplustes ning vähem väikelinnade ja maapiirkonna poodides.
Poodides on ka palju šokolaade ja maiustusi, millel on õiglase kaubanduse ja vastutustundliku tootmise märgised: näiteks on igas poes on müügil Kalevi tooteid, mis on toodetud UTZ Certifiedi kakaost ning Soome tootja Fazeri kaubad, mille šokolaadides, kommides, küpsistes ja teistes toodetes kasutatav kakao on alates 2017. aasta jaanuarist vastutustundlikult toodetud. Kuigi Fazer on otsustanud oma toodetele Fairtrade'i märgist mitte panna, on nende hangitud ja kasutatud tooraine kooskõlas Fairtrade'i programmiga (ingl Fairtrade Sourcing Programme). Samas on Eestis  vähe saada õiglaselt toodetud puuvilju (banaane, ananasse), pesuvahendeid ja spetsiifilisemaid toiduaineid, näiteks kinoad.
Kui vaadata märgiste esindatust, siis enim on märgisega Fairtrade, UTZ Certified ja Rainforest Alliance tooteid. Kuivõrd maailmas on enam kui 30 000 Fairtrade’i ja üle 10 000 UTZ Certifiedi märgisega toodet, on Eestis neid ikka veel vähe ning kindlasti on meil võimalik tootevalikut kasvatada.

Fairtrade – mis see on?
Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Selle eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms) õiglane hind ning parandada istanduste tööliste töö- ja elutingimusi.
Fairtrade ei ole heategevus, see on tootmis- ja kauplemisviis, millel on üks ja selge eesmärk: vähendada vaesust kaubanduse abil, tagada arenguriikide tootjatele hea hind ning talunikele ja töölistele mõistlikud töötingimused ja jätkusuutlik tulevik.
Fairtrade`i märgis tootel tähendab, et tootjatele on makstud lepingutega sätestatud miinimumhinda ja lisatasu kogukonna arenguks (näiteks koolide, teede, veevärgi jms ehituseks). Tootja omakorda peab maksma töötajatele õiglast palka, tagama keskkonnasäästliku tootmise ega või kasutada laps- või orjatööjõudu.

Kuus soovitust, kuidas õiglasemalt tarbida
• Kasutan kodus, tööl ja üritustel võimalusel alati õiglase kaubanduse märgisega kohvi, teed, suhkrut, kakaod, šokolaadi või muid maiustusi.
• Otsin, küsin (ja vajaduse korral nõuan) poest, söögikohtadest ja toitlustajatelt õiglase kaubanduse märgistusega tooteid.
• Ostan vähem ja kvaliteetseid asju.
• Väärtustan rohkem ennast ja oma aega ega käi iga päev poes.
• Uurin, kuidas vajalik kaup on toodetud, kas selle tarneahel on olnud õiglane ning keskkonnasõbralik ning kas odav hind ei tule kellegi elukvaliteedi arvelt.
• Enne poodi minekut teen valmis ostunimekirja, söön kõhu täis ning võtan kaasa oma poekotid.