PILDID | Legendaarse hõbedavõluri unikaalsed taiesed Keila-Joa lossis (1)

Läti päritolu hõbekunstniku ja terapeudi Oleg Auzeri isikunäitusel saab näha suurejoonelisi hõbedast skulptuure ning kompositsioone. 
Näitusel on väljas Oleg Auzeri aastatel 2001-2017 valminud seitse suurejoonelist teost, mis on valmistatud hõbedast.

Nende seas on nii inimelu allegooriat kujutav purjekas „Elutorm“ (2009), kui ka „Soovide lõks“ (2010), hõbelaegas „Ahnus“ (2017), mida ehib inimese hinge allegooria - aardekirstul istuv ahnusesse langenud vana nõid.

Oleg Auzeri kõige tuntum teos on „Tuleviku loss 3001", mille idee peitub tänapäeva inimeste loomulikus soovis ellu jääda.

Tänapäeva ühiskonnas esinev keelebarjäär, religioosne sallimatus, egoism ja julmus seavad ohtu ning ähvardavad meie lapsi. Siiski peamine faktor, mis tekitab kahtlusi ellujäämise suhtes, on eetika ja moraali madal tase. Rahutus, hirm tuleviku ees ja majanduslik sõltuvus soodustavad inimese agressiivsust teiste vastu. Inimese põhiemotsioonideks on seltskondliku maski alla peidetud hirm ja antagonism. Ainus, mis võiks inimest “vee” peal hoida on võime tajuda esteetikat ning kunstiga tegelemine. Sellepärast on „hõbeloss“ tuleviku ellujäämise sümbol. Kui erinevad usulised konfessioonid, keeled ning rasside mitmekesisus saavad iga rahva kultuuripärandiks, siis meie lastel on kindel ja õnnelik tulvik. Teose „Tuleviku loss 3001“ valmimiseks on kulunud üle 30 kg hõbedat ning see on suurim hõbedast teos Baltikumis.

Üks uusimatest töödest on „Euroopa hukk“ (2015) ‒ eepiline ja traagiline Süüria põgenikelaine kujutis hõbedas.

Oleg Auzeri teosed on kõrgelt hinnatud Läti ekspresidendi, pr. Vaire Viki-Freiberga poolt ning on kingitud esinduskingitustena välisriikide esindajatele, kelle seas on M. Albright, Suurbritannia kuninganna Elizabeth II , Walesi prints Charles, G. Bush juunior, Venemaa president Vladimir Putin ning Euroopa, Aasia ja Ameerika juhtfiguurid.

Oleg Auzer on sündinud 1950. Aastal, Riias. Juba varases lapsepõlves, 6-aastaselt hakkas ta tegelema mitme erineva kunstiliigiga – puunikerdamise, skulptuuri, voolimise ja maalimisega. 20-aastasena hakkas ta huvi tundma juveelikunsti vastu ning asus õppima juveelikunsti Riia juveelitehases. Peale tunnistuse saamist jätkas Oleg oma õpinguid Moskva Dekoratiiv- ja Tarbekunsti Instituudis. 1991. aastal oli pandud alus Baltikumi esimesele ehtekolledžile ning asutatud juveelistuudioid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Alates 2008. Aastast on Oleg Auzer Balti Juveelikunstnike Ühenduse president. 2011. aastal avas ta Läti Limbažis Hõbedamuuseumi, kus on kõigil huvilistel võimalus näha hõbedakunstniku Oleg Auzeri teoseid.

Näitus „Maailma šedöövrid Schloss Fall lossis. Oleg Auzer: minu hõbedane tee teadvuses“ on avatud kuni 22.01.2018.

Vaata pilte!