Oi, milline avastus, et tegemist Jovanotti looga. See juba ammu teada ja ta pole seda ju kunagi varjanud. Covereid ju ikka tehakse ja tehakse ka edaspidi. Hetke Eesti "kõige" kuulsama anasambli Patune Pool lood ju ka enamasti vene laulude coverid, mis selles siis halba on? Paistab, et rahvale meeldib, olgu siis cover või mitte
pead Sa ise enda jaoks mõtekaks elama, kes teine seda Sinu arvates tegema peaks? Ja tsiteerides klassikuid, elada tuleks nii, ei hiljem poleks piinavalt valus elamata jäänud aastate pärast.
nii noorel inimesel pole enam elu isu,siis soovitan tal pöörduda kiriku poole ,sest ta on oma hinge unarusse jätnud,aga talle ettenähtud elupäevad peab ära elama,ehkki kord tuleb surra ja meie hing rändab tundmatusse,teadmatus tuleviku suhtes on see ,mis meid paneb surma kartma,kuid see on paratamatus ,sest keegi ei ole teistpoolsusest veel tagasi tulnud.
tal endal juba villand ei saa siis ? kaua meid siis karistatakse selle halaga ? kas meedia aru juba ei saa. et ei taha ! palun austada lugejat. lugeja ei taha seda kassi-hala ! AUSALT AITAB JUBA !
Ongi elu mõttetu ja enamus inimesi ei suuda sellega leppida, kui asjast aru saavad. Vonneguti "Titaani sireenides" on mõistulugu planeedist, kus elavad olendid ehitasid järjest targemaid masinaid ja küsisid lõpuks elu mõtte kohta. Vastus küüniliselt ausate masinate poolt ei olnud isegi mitte 42, nagu ühes teises klassikalises asjas, vaid see, et mõtet ei olegi. Seepeale hakkasid olendid üksteist hävitama, sest nad ei sallinud MÕTTETUID asju. Ja kuna hävitamine oli kole kohmakas ja aeglane, usaldati ka see lõpuks sobivaile masinaile.
on see, et "elu mõte" kas tekitatakse enda jaoks ise või elatakse selleks, et elada... No mu arust just nii lihtne ongi! Kui keegi muudmoodi ei suuda, siis uskugu või, et Jumal ei luba antust loobuda jne, jne. Ei siis teki ka depressiooni ega isiksusekriisi ega muud sellist.
Nii rumal kommentaar. Depressioon pole see, et nüüd tahan kurb olla ja maseda. Mõtle, kui sa ei suudaks enam õnnetunnet tunda. Kui see emotsioon oleks kadunud ja sa ei oska seda kuidagi tagasi tuua. Depressioon võib igaühel tekkida ja siis saate alles aru.
Mõni kohe on loodud vinguma.27. oktoober 2017, 10:39
Mind hakkab selle naise hala juba ära tüütama. Mida ta selle kiunuga saavutada tahab? Alles olid üleval suured rõõmuhõisked, et leidis armastuse, mis siis nüüd puudu on?
ja mõtlen: Sai tüdruk kenasti riidesse. Sai tüdruk vingesse poosi kaamera ette. Vaatan talle otsa ja mõtlen. Mida sa, tüdruk, õige elult ootad? Sinu riietus, sinu tähelepanu äratav poos, kas ikka tead, kuhu sa kiirustad? Mis küll, tüdruk, sinus stressi peaks tekitama? Ära ise ela endast mööda!
Mis tänapäeva inimestega toimub? Ei taheta elada, kõik on mõtteteu, depressioon, masendus, jne. Tulge ära sealt suurlinnadest. Tulge maale. Kõik need hädad ja probleemid tulevad ainult rahajumala kummardamisest. Tulge maale. Siin on rahal ja ajal hoopis teine mõõde. Oma elu ja lähedaste jaoks on palju rohkem aega.
Kui elu kulgeb mööda siledat rada siis hakkab igav. Elu on vöitlus ja iseenda laiskuse ja lolluse vöitmine. Uudishimu teada saada ongi see mis elu huvitavaks teeb.
Lakkamatu võitlus on valesti elatud elu ja traumad hävitavad elusid sama moodi nagu otsene tapmine. Ma ei arvagi, et Ida-Euroopas sellest aru saadakse, kui ebanormaalne on vägivald ja igasugu genotsiidi alaliigid, mida meie peal praktiseeritakse.
Minu arvates teab iga eestlane, kes kollase ajakirjanduse pealkirju loeb juba ammu, et Adamsonil on olnnud depressioon. Kui mitu korda me sellest veel kuulama peame? Preili võiks pöörduda asjaomaste meditsiiniasutuste poole, mitte kogu aeg avalikkuses oma hingehäda kurta. Muuseas, kes see Adamson üldse on?
plondiin ei saa aru et see ongi elu.ikka tõusude ja mõõnadega mitte nii et kogu aeg selline tunne et jupp sees.ka see tüütab ära.see psühholoogi jutt on tagamõttega et haigekassa sinna veel panustaks. minuarust on riigi palgal ülearu nõustajaid ja "spetsialiste" ja nende ülalpidamine tekitab inimestes stressi.
elu ilma religioosse usuta ongi mõttetu. Isegi kommunistid uskusid, et nende kannatused on helge tuleviku heaks järgnevatele põlvkondadele. Inimese õnneks on vaja kolme asja: midagi teha, kedagi armastada, midagi oodata.
Kõigepealt on ta uhke, et on töökas. Tammsaare, "Tee tööd....", on igal eestlasel peas. Järgmiseks: Eestlane on ka uhke, et ta vaene on. Räägib 500. eurosest miinimumpalgast. Mujal polegi sellist palka, on abiraha. Edasi: Eestlane kuulutab kõigile, et teeb palju tööd, saab liiga vähe palka ja et stress on selle hea Eesti ülesehitamisest närvid läbi närinud. Aga ära, eestlane, pabista. Meil Euroopas on komme alati naeratades kiita. Ka siis kui keegi kraavis on ja täiu täis, ikka naeratame ja patsutame õlale kui tubli sa oled.
Eesti kliima on masendav, Lõuna-Euroopas päike paistab ja kõigil meel hea, üleüldine "siesta" ja tööd tehakse, kui aega üle jääb, nii muuseas, mitte veri ninast väljas, nagu neil kombeks.
Niimoodi on, kui noor inimene, eriti maalt, satub linna ja miskite omaduste tõttu, veidi lauluhäält, normaalne välimus, rambivalgusesse. 20-ne ei ole veel kuidagi välja kujunenud, on ostingute teel. Varane paariselu ei tee kedagi arukamaks, hoopis vastupidi, illusioonide putunemien algab inetult pihta. "Kuuulsuste " ringis väänduvad inimeseks olemise lihtsad printsiibid. Siit juba algab parem olla tahtmine, iga hinnaga , karusell pihta. Iga samm ja tegu ajalehte. Köetakse enesehinnnagut ja saavutuste orientatsiooni. Oled kord jub areenie upittaud siis oled "uudiste" näljas meedaiainimeste orbiidis, armutult, ja suure rahvahulga poolt arvustatav. Nii algabki vahel inimse allakäik kiiresti pihta, talt oodatakse imesid, kuid imeinmeis i on aruharva. Kui mõni kiidunäljas inimne on nii tuim tükk, et tal ükspuha mis tast tegelilult arvatakse, siis saavad selised eneseinetlejad teistele jõhkralt haiget tegijateks. Aga salakaval meelelahutustööstus ja meedia vajavad inimesi , kes lapsikust naiivsusest kaasatakse räpastesse äridesse. Raha ja "hiilguse" maailma. Üks selline on missindus ja modellindus. missindus ja modellindus.
sul on lihtsalt liiga hea elu. Parimad stiimulid on valu, külm, nälg. Siis hakkad kohe elada tahtma. Ja kes on öelnud sedagi, et pärast surma kannatusi ei ole?
Liiga hea elu... kõik valutab, artroos on hävitanud liigesed, valu on igapäevane truu kaaslane, kuhugi minna ei saa, kuhu sooviks... Külma ja nälga pole, seda küll. Pigem kannataks külma ja nälga ja võtaks nende vastu midagi ette, võitleks ja võidaks. Liiga hea elu... aitäh
Ainus asi, mis aitab, on mõelda laiemalt. Mitte iseendast, enda mittevajalikkusest, paratamatust surmast, tuumapommist, sellest et "keegi ei armasta mind" jne. Tuleks end tunnetada looduse osana, vaadata loodusfilme ja imestada, mis kummalisi elukaid küll olemas on, uurida nende kohta, kasvatada lilli, võtta sõbraks koerake -- lühidalt, mitte põdeda oma välimuse, vähese saavutusvõimekuse jne pärast, vaid rõõmustada, kui paljudest hädadest ja haigustest oleme pääsenud. Ma tean, et see on raske, kui ollakse sügavas depressioonis ja aju keeldub positiivseid mõtteid mõtlemast. Mind aitasid ravimid ja korrapärane arsti juures käimine, kuigi esimene kord oli väga raske minna, arvasin, et ta nagunii ei mõista ja hakkab moraali lugema.
Miski ei aita, ka mitte korrapärane arsti juures käimine, sinna ei pääsegi enam. Ellu jääda aitab ainult igasuguste tegevuste vältimine, mis on letaalse lõpuga, kõik. Ülejäänu ongi lakkamatu vaimne ja füüsiline piin, põhjuseta paanikahood, unetus ka suurte ravimite annustega, täielik kurnatus jne Kõike seda targutajate taustal, et aja jalad taguotsast välja ja keri jooksma!
Sind aitasid, aga kõiki ei aita ka ravimid, ilmselt liiga vähe kogemust depressiooniga. Arst ei tea isegi, mida raviks määrata enam, nüüd ravib HK oma ametnike tarkusega inimesi juurviljaks, samal ajal töötukassa arvutiprogramm määrab töökohustusega töötuks.
Esimene "ärakukkumine" oli 6. klassis, kuid toona polnud laste mõranenud hinge raviks kedagi, pigem võis sattuda "alaealiste asjade komisjoni" kliendiks. Teine ärakukkumine oli, kui mõistsin, et ülikooli sissesaamine ei ee mind kuidagiviisi õnnelikumaks ega paremaks inimeseks. Elu mõte puudus. Sain meprobamaati, eleeniumi, midagi vee. Edasi: leidsin omasuguse õrna hingega noormehe, kellele üritasin elu mõtet süstida. andusin vaid korra, ja oligi titt olemas vastu igasugused ootusi ja bioloogilist tõenäosust (pidasin ju plaani Maapealt ära lennata). Korraga mõistsin, et just lapse eest hoolitsemine on mu ravi ja lunastus.
Kusjuures ma küll selles nii kindel pole. Just need kes otsivad ongi raskustes, sest vaimsel ja inimlikul tasandil toimub globaalselt taandareng, inimkond mandub kiires tempos ja tõenäoliselt võtab tehisintellekt peagi võimu, kui me juba praegu mingi kõrgema olendi arvutimängu osalised pole.
Sa oled väga kena tütarlaps igati ! Tark ! Ja peatähtis korralik ja inmlik ! Katsu rahulikult pingetest üle saada ja mōtle et on igal asjal oma tähtsus ja kōik on mööduv . Ole sama tubli edasi ! Ja ära muretse kuna see ei ole asja väärt. Stress viib haigusteni ja ei ole seda väärt! Edu sulle ja pea püsti!
ütles ka, et ei viitsi enam elada- mõttetu. Ei rõõmu, ei kurbust, lihtsalt eksisteerin. Vastik on see, et ei oska aidata. Rootsis lapsed on nagu mängusurnud aga siiski hingavad. Arstidelt abi loota ei ole.
jah. nii ta on. minu lapsel sama teema. miks ma elan? mis mõte sellel kõigel on? nagunii ju kunagi kõik saab otsa. mis vahet sel on, kas nüüd või mitme aasta pärast? kellele seda minu elu vaja on? ja ega siis psühholoogid ka aidata suuda. neid laps ei usaldagi.
Ma lugesin kommentaarid läbi ja sain aru, et midagi siin riigis( raha riigis ) on täiesti valesti. Kuidas saab lapsel üldse selline mõte pähe tulla, et teda pole vaja ja ta ei taha elada.? Olen 70 aastat seda ilmaelu näinud, leseks jäänuna üksi lapsed kasvatanud , kellest on tulnud tublid tööinimesed. Mõte, et ma ei tahaks elada, see pole pähe tulnud kuigi olen mite kohaga töötades invaliidiks jäänud. Elu on üks, kõigil ja see tuleb elada ära, ka siis kui on väga raske.
milleks on vaja religioosset kasvatust. Lapse mustvalge (hea-halb) maailmapilt nõuab ka surmajärgsele seletust - kui sa oled hea inimene, siis saad pärast surma õndsaks. Mõelge kasvõi sellele, milleks on vaja jõuluvana - isikut kelle olemuseks on lihtsalt heast tahtest inimestele kingitustega rõõmu teha, kes ei taha selle eest midagi - kas oleks parem kui teda ei oleks, ka mängult mitte? Kui inimene ei tea, mis pärast surma tuleb, siis on pimeda öö uskumine sama vale kui uskuda Jumalasse. See tähendab Jumala olemasolu tõenäolisuse protsent on 50 ärge seda unustage.
valikuid on meie ajaga võrreldes 27. oktoober 2017, 09:12
kohutavalt palju, kogu aeg peab edukas olema ja lihtsalt elada ei ole tšill. Ilmselt ei hoolita stabiilsusest ühiskonnas , sest seda peetakse seisakuks. Noortel peab ju kogu aeg käima tormamine ja meelelahutus.
Ka lastel esineb depressiooni. Mis selles imelikku on? Päikest lihtsalt ei ole ja valgusepuudus üksi muudab meeleolu ebastabiilseks ja depressiivseks, kui see juba ilmneb siis tuleb õpetada laps sellega elama, muud võimalust üldse ei olegi.
KOMMENTAARID (73)