„Naabriplika“ külas käärib: Esna rahva vastuseis külmutas seltsimaja võõrandamise (13)

Õhtulehega ühendust võtnud naise sõnul ajab tal kopsu üle maksa see, et hoone üritati kohalikule mittetulundusühingule Esna Küla Selts anda viimasel Kareda valla volikogu istungil, vahetult enne Järva suurvallaga ühinemist. 

Külaselts keeldus kohalikke elanikke oma sekka võtmast

Pahane naine kurdab: „Kui kõik on aus ja enesekasupüüdmatu, siis miks püüti seltsimaja kiiresti ära anda mittetulundusühingule, mis on seotud volikogu liikme ja valla endise pearaamatupidajaga?  Samuti ei võta mittetulundusühing vastu sinna astuda soovivaid külaelanikke. Külaseltsi kuuluvad vaid juhatuse liikmete ja volikogu liikme perekond, naabrid ja sõbrad, kokku vast 14 inimest. Neid, keda vastu ei võeta, on 25.“ 

Ta lisab, et seltsi mitte sobival külarahval on plaanis moodustada uus selts, kuhu on oodatud kõik kohalikud elanikud. Ka need, kes elavad Tallinnas ja tunnevad muret oma kodukoha pärast.

„Tegu ei ole ju mitte Ene Miku pereseltsiga, vaid ikkagi külaseltsiga,“ nendib ta.

Tema külakaaslane Erna Sakkool ei mõista samuti, miks peab nii tähtsaid otsuseid tegema ülepeakaela. „Meie väikesele külale on seltsimaja kõige tähtsam hoone. Tahaksime kindlad olla, et ka 30 aasta pärast on see üldises kasutuses. Kui mittetulundusühingu liikmed leiavad juba praegu, et külarahva enamik ei sobi nende hulka, siis mis saab veel siis, kui nad saavad maja omanikuks?“ küsib ta.

Esna Küla Seltsi  juhatuse liige Ene Mikk on vastasleeri süüdistuste tõttu südame põhjani solvunud. „Meil on tõesti praegu 13 liiget ja tõsi on seegi, et olen volikogu liige ja me ei võtnud vastu pikas nimekirjas olevaid inimesi. Enamiku juured pole Esnas. Muidugi oleme valmis seltsi liikmeid juurde võtma, aga mitte nii, et grupp inimesi korjab allkirjad kokku ja nõuab seda volikogu istungil jõupositsioonilt.“

Mikk kinnitab, et seltsi huvi maja endale saada ei johtu isikliku kasu saamisest, vaid soovitakse kindlust, et kohalikel aktiivsetel inimestel oleksid tulevikuski oma ruumid. „Tegime kolm aastat tagasi vallaga kümneaastase tasuta kasutamise lepingu. Ühel hetkel võib seda maja keegi endale tahta, aga seal me koome kangastelgedel, käime koos, teeme koolitusi, jõulupidusid, laatasid, peame sünnipäevi. Me ei tea ju, mida uue suurvalla volikogu tahab majaga ette võtta või kellele anda. Me ei taha vallalt isegi kütte ja elektri raha. Puud toome ise ja valgusega aitavad liikmemaksud,“ selgitab ta.

Asi peab ka aus välja paistma

Ühinemisprotsessi ajal veel Kareda elu juhtiv vallavanem Kulno Klein tõdeb, et selliseid otsuseid teeb volikogu ning hoonete kiirkorras võõrandamise mõte ei tulnud vallavalitsuselt. „Selle algatasid volinikud. Praegu protsess külmutati ja seltsimaja hoonega seotud tehingute kohta teeb lõpliku otsuse juba uus suurvald. Vallavalitsuse seisukoht on, et ülejala kiirustades poleks otsuse tegemine õige. Siin võib olla ka mingisugune õiguslik riive,“ nendib ta.

Vallavanem ütleb, et iseenesest pole valla vara võõrandamises midagi uut. Nõnda anti juba krooniajal Öötla mõisa hoone tegusale kohalikule külaseltsile. 

„Hoone uksed pole kellegi ees lukus. Ka Esna mittetulundusühing on aktiivne, korraldab laatasid ja teisigi üritusi. Esna on väike küla ja seal on vaid 30 aktiivset suitsu. Ühingu juures tegutsevad inimesed on ennast mitme aasta jooksul tõestanud, teisel poolel on esialgu ette näidata vaid allkirjad. Parim lahendus on koos maha istuda, juua tassike teed ja koonduda ühe mütsi alla,“ nendib vallavanem.

Järva maavanem Alo Aasma on Esna seltsimaja küsimusega hästi kursis. „Liitumisele minevad omavalitsused pidanuksid hoiduma hoonete võõrandamisest viimasel minutil. Asi ei pea mitte ainult õige olema, vaid peab ka õige välja paistma. Kahjuks olen seda Järvamaalgi täheldanud, et volikogu viimastel istungitel üritati meeltesegaduses teha otsuseid, mida ei tohiks nõnda kiirustades teha. Üks näide on Koeru vald, kus taheti lühikese aja jooksul võõrandada vallavalitsusele kuuluv kommunaalettevõte. Õnneks sealne kiirmüügiplaan rauges. Selles pole midagi halba, kui omavalitsus müüb oma ettevõtte erakätesse, aga kiirmüügi puhul tähendanuks see miljonit eurot vähem. Kui ühinenud vald leiab tulevikus, et hoone või ettevõtte võiks võõrandada, siis on hiljem aega ka läbi rääkida,“ tõdeb Aasma.

Kareda valla volikogu esimees Janno Nau on seisukohal, et võõrandamist tulnuks taotleda kas siis varem või juba suurvallas. Ka leiab ta, et mittetulundusühingu liikmete ind võib ühel hetkel raugeda ja seltsimaja saatus on kindlam pigem omavalitsuse kätes. „Viimasel volikogu istungil läks ikka väga näotuks ära,“ nendib ta.