„RADAR“: seaduseaugu tõttu töötas inimese mõrvanud õpetaja Tallinna erinevates koolides pea kümme aastat (30)

Aastal 2003 ilmus raamat, mis on kirjutatud nende naiste intervjuude põhjal, kes Harku vanglas istusid.

Üks neist inimestest, kes vanglas inimese tapmise eest karistust kandis, oli õpetaja, kes viimase üheksa aasta jooksul töötanud lausa kolmes Tallinna eliitkoolis. Tänavu alustas see inimene juba kümnendat kooliaastat.

"Radar" ei avalda kohtu palvel õpetaja isikut, samuti koole, kus ta õpetanud on. Samuti ei tohtinud saade rääkida ka äärmiselt ebatavalisest loost, mille käigus suri sellesama õpetaja käe läbi inimene, kellest jäid maha kaks väikest last, kuigi tapmislugu on tänaseni leitav internetiavarustest ja vanadest ajalehtedest, sest toona rääkis juhtunust kogu Eesti meedia, muuhulgas jõudis uudis isegi välismaa lehtedesse. Omapärasest juhtumist on räägitud veel lisaks Eesti ühes teleseriaalis ning kirjutatud kahes tänaseni raamatukogust leitavas raamatus.

Lugu leidis aset 90ndate alguses ning tegu oli äärmiselt keerulise juhtumiga: politsei lahendas algselt asja vääriti, sellega olid seotud ka varasemalt korduvalt karistatud kurjategijad. Kohtuasi, mis jättis õhku mitmeid küsimusi ja seetõttu esialgu vaibus, sai kulminatsiooni alles mitu aastat hiljem, kui tänane õpetaja mõisteti teise inimese tapmise eest kaheksaks aastaks vangi. Täit kaheksat aastat tänane õpetaja vanglatrellide taga veetma ei pidanud. Ta pääses sealt hea käitumise tõttu varem.

Seejärel omandas ta kõrghariduse ja asus tööle õpetajana ühes Tallinna koolis. Mõni aasta hiljem võttis ta tööle üks Tallinna erakool, kus töötas osalise töökoormusega poolteist aastat. Ning sel sügisel pidi ta alustama klassijuhatajana ühes kolmandas eliitkoolis.

"Radar" võttis ühendust koolidega, kus ta töötas ja uuris, miks ometi sellise inimesega tööleping üldse sõlmiti. Nad kinnitasid, et õpetaja minevik tuli välja alles pärast tööle asumist.

Seejuures kirjutas teise kooli direktor, et ei teinudki õpetajat tööle võttes täiendavat taustakontrolli.

"Kuna noor õpetaja omas täiskohaga lepingut teises koolis, ei tulnud me tõesti selle peale, et omakorda üle kontrollida tema tausta. Võtsime kooliga ühendust ja küsisime tagasisidet. See oli positiivne. Tema minevikust ma teadlik ei olnud," selgitas ta.

Mõrvarist pedagooge on teisigi

Kusjuures ei ole kõnealune õpetaja kaugeltki esimene Tallinna koolis töötanud pedagoog, kes varasemalt inimese on tapnud.

Aastal 2005 kaebas Arte Gümnaasiumii matemaatikaõpetaja kaebas õpilase kohtusse, kuna too teda "pedeks" olevat sõimanud. Eesti Ekspress aga uuris välja, et sama õpetaja on tapnud kaks inimest, kes olid samuti väidetavalt teda pedeks sõimanud. Meest oodanuks eluaegne vanglakaristus, kuid ta pääses, kuna tunnistati süüdimatuks ning saadeti hullumajja. Sellest kuuldes lõpetas Arte kool mehega töösuhte.

Ehhki toona tuli asjast suur skandaal, on tekkinud nüüd, 12 aastat hiljem olukord, kus sarnase minevikuga isik töötas suisa kolmes erinevas Tallinna koolis. Pärast seda, kui "Radar" asja uurima hakkas, lõpetasid kaks kooli õpetajaga koheselt lepingud. Kolmas leping, kooliga, kes otsustas mitte õpetaja tausta kontrollida, usaldades teiselt koolilt saadud positiivset tagasisidet, oli lepingu lõpetanud kolm aastat tagasi.

Oluline on siin see, et ühes Tallinna koolis töötas see õpetaja suisa üheksa aastat. Ja selgus, et seadusevastaselt. 2016. aastal jõustunud lastekaitseseadus keelab igaveseks lastega töötamise inimesel, kes on laste vastu toime pannud kuriteo, kaasa arvatud last seksuaalselt väärkohelnud. Ka ei tohi lastega töötada isik, kes on toime pannud mõrva ning teeninud selle eest vanglakaristuse. Kuid kui lastega seotud kuriteo toime pannud inimene ei tohtinud lasteasutustes töötada ka varasemalt, siis mõrva ja tapmise eest vangis istunud inimestele tuli piirang koos lastekaitseseadusega alles eelmisel aastal. See tähendab, et koolid, kellega õpetaja veel sel septembril seotud olid, rikkusid seadust. Kuidas on siis selgitatav olukord, kus inimene ikkagi aasta pärast lastekaitseseaduse jõustumist omas lepinguid tervelt kahes koolis?

"Radar" uuris asja kohta nii sotsiaal- ja justiitsministeeriumilt, muuhulgas päriti aru õpetajate ja koolijuhtide üle kontrolli pidavalt haridusministeeriumilt, haridusametilt ning sotsiaalkindlustusametilt, et välja selgitada, millist taustakontrolli õpetajatele üldse teostatakse. 

Haridusameti juht selgitas, et esmalt peavad koolijuhid õpetaja tausta kontrollima Eesti Hariduse Infosüsteemist ehk EHISest. Tegemist on programmiga, mis kontrollib kõigi õpetajate tausta  ja annab märku, kui mõni õpetaja on saanud kohtult karistada.

Käesoleva loo õpetaja karistust aga EHIS ei näita, sest tema karistus on tänaseks kustunud. Kuid uus lastekaitseseadus keelab tapmise toime pannud inimesel lastega töötamise hoolimata sellest, et karistus on kustunud, mistõttu peavad kooli juhid lisaks EHISele inimese tausta kontrollima ka karistusregistrist.

Esimene kool kinnitas, et taustakontroll teostati loo kangelasele eelmise aasta alguses, kui uus lastekaitseseadus kehtima hakkas. Küll aga ei saadud sealt vastust, mis keelaks õpetajal töötada. Kõnealune õpetaja väitis, et tegi samuti karistusregistrisse päringuid, kuid ei saanud sealt lastega töötamise keelu kohta märkeid. 

"Radar" pöördus justiitsministeeriumi poole, kust selgus, et selline isik tohib tänapäeva koolis õpetada.

Justiitsministeeriumi esindaja Aare Pere selgitas, et "Radari" pöördumise järel on avastatud auk eelmisel aastal jõusse lastud lastekaitseseaduses. Ja selle augu pärast võivad mitte ainult õpetajana, vaid kõigis lasteasutustes töötada kõik, kes on tapmise eest vangi mõistetud enne 2002. aastat.

Enne karistusseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks ning sisuliselt unustati sealsed samaväärsed mõrva ja tapmist käsitletud paragrahvid lastekaitseseadusega siduda. Kuna meie loo õpetaja mõisteti süüdi kriminaalkoodeksi järgi, ei saanudki koolid karistusregistrisse päringut tehes vastust, mis keelaks tal õpetajana töötada.

Antud viga oli üllatuseks kõigile ametnikele.Eriti kahetsusväärseks pidas avastatud olukorda ka sotsiaalministeeriumi laste hoolekande poliitika juht Signe Riisalo, kes oli üks uue lastekaitseseaduse suurimatest eestvedajatest. 

"See peaks olema välistatud! Kindlasti on seaduse mõte üheselt selge - lastega ei saa töötada sellised inimesed, kes on sooritanud mõrva ja selle eest karistatud," kommenteeris ta.

Süüdistatakse õpetajate puudust

Ühe kooli direktor, kus kõnealune õpetaja töötas, selgitas "Radarile", et antud õpetaja sai nende kooli tööle kuna neil oli hädasti vaja osalise koormusega õpetajat.

"Otsing oli üleval päris pikka aega pakkumisi ei tulnud. Siis tuli pakkumine. Usun, et ükski kooli direktor ei soovi teadlikult seadust mitte täita ja soovib oma õpilastele parimat. Paraku oleme kõik inimesed ja teeme vahel vigu, seda eriti olukorras, kui õpetajate tööturg Eestis on sisuliselt olematu," selgitas direktor.

Haridusministeeriumi õpetajaosakonna juht Kristi Mikiver ütles, et õpetajate puudus ei saa antud olukorras kindlasti argumendiks olla.

"See on väga karm värbamisprotseduuride rikkumine. Otse loomulikult iga direktor vastutab enda personali eest. Iga direktor vastutab selle eest, et tema koolis on turvaline. Siin sellised otsitud põhjused ei näe üldse head välja ja neid ei tohiks ära kuulata," ütles ta. 

Küll aga jääb arusaamatuks see, miks kõnealune õpetaja ise oma minevikust ei rääkinud.

"Jube raske vastata. Jällegi, mitte siis konkreetse õpetaja puhul, vaid üleüldse. Kui me räägime nendest seikadest inimese elus, mis seaduses on välistava sättena toodud, siis jah, see on eetika küsimus. Kas ma üldse sobin õpetajaks, kui ma varjan selliseid olulisi asjaolusid, mis võivad puudutada kooli mainet, laste heaolu jne. Ma arvan, et siin on iga õpetaja või lastega töötava inimese kohus anda teada vähemalt nendest asjaoludest, mis seaduses selgelt sätestatud on," rääkis Riisalo.

Samal päeval, mil sotsiaalministeeriumi laste hoolekande poliitika juht Signe Riisalo august lastekaitseseaduses teada sai, võttis ta justiitsministeeriumiga ühendust ning nõudis olukorra parandamist. Tänaseks on lastekaitseseaduse muutmiseks astutud sammud eelnõu näol, mis läheb hääletusele juba sel kuul ning mille vastuvõtmine välistab 1. jaanuarist 2018 olukorra, kus tapmise või mõrva eest vangi saadetud inimesed võivad lastega tööd teha.