Miks armus Aafrikas sündinud Bangladeshi-Kanada mees Eestisse ja eestlastesse? (11)

Miks ma armusin Eestisse?

Olen kanadalane.

Täpsemalt, olen Aafrikas sündinud Bangladeshi-Kanada mees, kes on viimastel aastatel elanud-töötanud rohkem kui 20 riigis. Ma olen tumeda nahaga, mul on suht äge habe ning mu keskmine nimi on juhtumisi Ahmed. See on antud hetkel oluline ainult sellepärast, et räägime praegu Euroopast.

Mingi ime läbi leidsin end 25 aasta järel väikeses, jäises riigis - Eestis, mis asub Kirde-Euroopas. Ja armusin sellesse.

Ma ei hakka pikalt jahuma sellest, kuidas selle väikese riigi hirmnaljakalt introvertsed veidrikud mu hinge lahti suutsid muukida ja minust mehe kasvatasid. Ma parem räägin, miks ma seda kohta nii kuradi väga armastan.

1.Nad on kaunis kummalised ja kummaliselt kaunid

Eesti on lihtsalt... teistmoodi. Neil on nii keeruline ajalugu olnud, eriti nende lähiajalugu (pea 10 protsenti rahvastikust tapeti II Maailmasõjas, millega algas üleüldiselt üsna jube poolsajand). Võiks arvata, et neil pole tugevad ajaloolist või kultuurilist identiteeti.

Ja ometi on neil need olemas ja tugev ka veel. Eestlastel on üks väga omapärane iseloomujoon, mida mina nimetaks „enesekriitiliseks uhkuseks“. Nad võivad lõpmatult enda üle nalja teha, aga kurat võtaks, nad on nii uhked selle üle, et keelduvad teisele inimesele lähemal kui meeter seista. Nad on ka kohutavalt uhked oma tehnoloogiasaavutuste ja loodusarmastuse üle ning naudivad viimasest igat detaili. (Mu sõbrad on kutsunud mind kaasa 3-tunnisele autosõidule, et vaadata üht suurt kivi. Kivi, kallis lugeja.)

Ah, ja nad on juhtumisi ka maailma kõige ilusamad inimesed. Päris tõsiselt, neil on rahvastiku peale kõige rohkem modelle maailmas. Ma ei ütle seda selleks, et olla pinnapealne. Või noh, olen küll. Jumalime, küll nad on ilusad inimesed!

2. Nad on erakordselt ettevõtlikud

Eesti on maailmas suuruselt 132. riik. Selle suurim linn oleks mõnes riigis alevi mõõtu. Ja ometi on siin Euroopas kõige rohkem start-up'e ning on sünnimaaks suurtele firmadele nagu Skype, Hotmail, Transferwise, Pipedrive, Toggl, Kazaa jne. Pea kõik, keda ma siin tunnen, tegelevad mingil viisil ettevõtlusega. Nad on e-residentsuse eestvedajad ning maailma kõige digitaalsem riik. Maksude esitamiseks kulub siin keskmiselt kolm minutit. Kolm minutit. Mul läheb sama kaua, et kirjutada oma raamatupidajale ja küsida, miks ma puruvaene olen.

Mis teeb selle väikese riigi nii innovatiivseks? Raske öelda - kohalikud väidavad, et siin on nii külm ja pime, et pole muud teha kui töötada. Mis iganes see põhjus ka poleks, nad on tulnud pikkadest toidujärjekordadest üheks digitaalselt kõige arenenumaks ühiskonnaks planeedil.

3. Kliima on siin lihtsalt karm

Ma olen kanadalane. Olen kogenud brutaalseid jäätorme ja külmi talvi. Bangladeshis olen kogenud põrgukuumust ja moskiitohammustusi, mis on valusamad kui gripisüst.

Kuid Eesti, noh... Eesti on ikka üle mõistuse. Oled kunagi kõndinud kontorist välja kell kolm päeval, täielikus pimeduses ja jääkülmas lumetormiks?

Et Eesti talv üle elada, selleks on vaja selgroogu. Tuleb õppida naerma ja olema õnnelik, ehkki näed päikest umbes kaks korda kuus. Selleks on vaja meelekindlust ning tuleb osata häid asju hinnata. Mina usun, et ilm on see, mis teeb inimesest eestlase. Selline tagasihoidlikkus ja „pessimistlik optimism“ saab tulla ainult pikast alandavast ja emotsionaalselt kaugest suhtest D-vitamiiniga.

4. Nad on lihtsalt head inimesed

Kõigist maailma inimestest, keda olen kohanud, on eestlased kindlasti need, kes elult viimase võtavad. Nad armastavad looduses olla, maailmas reisida, veeta suviseid nädalavahetusi perega. Nad on tagasihoidlikud, ehkki tõenäoliselt ühed kõige huvitavamad inimesed, keda eales kohanud. Iga baar ja kohvik on omanäoline, ma pole sellist asja mujal näinud. Nad on progressiivsed ja ääretult haritud (Eesti on maailmas lugemisoskuse poolest 2. kohal).

Kui ma Eestisse tulin, ei teadnud ma, mida oodata. Ausalt öeldes muretsesin negatiivsuse pärast (Ida-Euroopa maine ei ole eri rassist inimeste vaheliste suhete osas just parim). Selle asemel leidsin ühed ääretult vahvad ja soojad inimesed. See kombinatsioon loodusest (mis katab poole riigist), ajaloost (nagu kõige paremini säilinud vanalinn maailmas) ja tehnoloogiast on miski, mida ma pole kusagil mujal näinud.

Küsi eestlaselt ja ta vastab kohe, et eestlased on ebasõbralikud ja külmad inimesed. Täielik vale. Eestlaste tõeline ilu peitub selles, et nad isegi ei tea, kui ägedad nad on. Nagu mingi nunnu, lihtne tulnukaliik, kes on enda peale nii vihane, sest „kurat, miks ma ei võiks natuke toredam olla“. Võib-olla kui ülejäänud maailma rahvad oleksid sama tagasihoidlikud ja enesekriitilised nagu seda on eestlased, võib-olla ei oleks meie planeet praegu poolel teel lõpu poole.

Ja muuseas teevad nad igasugu täiesti veidraid asju. Nagu näiteks. Naisekandmine. Paljalt üksteise okstega peksmine. Professionaalne üle võlli kiikumine.

Mul läks mitu aastat aega, et leida oma koht. Poleks eales arvanud, et leian selle siin, aga mul on nii hea meel, et asjad nii läksid.