VIDEOINTERVJUU | KATRIN KARISMA: Hollywoodis ilmselt peavadki naised lavastajatega magama, Eestis küll mitte

Hommikusöök Katrin Karismaga

22. oktoober 2017, 09:37

VIDEOINTERVJUU | KATRIN KARISMA: Hollywoodis ilmselt peavadki naised lavastajatega magama, Eestis küll mitte (32)

Bravuuritar palus seekord hommikusöögile The Seafood Bar`i Tallinna vanalinnas särava näitleja, laulja ja endise poliitiku, kolme lapse ema ja kuuekordse vanaema Katrin Karisma (70), kes mängib hetkel Komöödiateatri lavastuses "Hollywoodi filmitähed" koos teise legendaarse teatridiiva Helgi Salloga.

Katrin, sina hommikuks šampanjat ei joogi nagu eeldaks suurelt diivalt?

Ei joo jah, ainult vett joon. Šampanjat joon õhtuti, kui ma väga rõõmus olen.

Kas sina oled seda sorti diiva, kes läheb hilja magama ja ärkab ka hilja?

Ei. Mina olen hommiku inimene. Tõusen umbes kaheksa paiku ja tead, ma ei lähegi iga öö magama ühe-kahe paiku nagu suurtelt diivadelt eeldatakse. Etenduste õhtud on loomulikult erandid, aga muidu poen voodisse juba pool kaksteist.

Paljud näitlejad räägivad, et neil on võimatu kohe peale etendust magama minna, sest adrenaliin on üleval ja nad on rollis niivõrd sees. Peab see paika?

Eks sa ise tead ka seda asja. Aga jah, tõepoolest eks see une saabumine sõltub ikka melatoniini tasemest ja eks minagi vähkren enne magamajäämist tihti tunnikese. Aga vahel olen ka nii rampväsinud, et lihtsalt kukun voodisse ja vajun kohe unne.

Käisin minagi sinu juubelietendusel "Hollywoodi filmitähed" ja pidin üllatusest pikali kukkuma. Helgi Sallo on terve etenduse laval uhketes kostüümides ja perfektses meigis ja sina Katrin... Sa nägid välja kohutav! Sa nägid välja veel hullem, kui mina peale ränka pidu. Sul polnud juukseidki peas!

Jah, mul oli peas võrk.

Ja mitte ainult, sul oli ka nägu plassiks võõbatud ja kõige lisaks olid sa seal ka padualkohoolik.

Ja nikotiinik ka... Ahelsuitsetaja.

Just nii. Aga etendus etenduseks, see on arusaadav, et sul oli taoline roll ja sa sukeldusid sellesse tõepoolset ihu ja karvadega. Mis mind hämmastas oli hoopis see, et peale etendust (tegu oli siis juubelietendusega), kui sinu sõbrad ja kolleegid tulid sind õnnitlema, siis sa ei tormanud garderoobi riideid vahetama, vaid võtsid õnnitlusi vastu karakterina, keda olid just laval kehastanud ehk siis totaalse tuustina hommikumantlis. Kas sul häbi polnud?

Ma ei saaks nüüd öelda, et ma poleks oma välimust põdenud tol õhtul, aga eks rolle on ju igasuguseid. Betty Davis, keda mina kehastasin, tal oligi selline komme, et ta mökerdas ennast koledaks. Diiva ütles, et see on tema tõeline pale. Meie siis Helgiga otsustasime ka sellise rollijaoutse teha, et tema on kogu aeg ilus ja mina kontrastiks hästi kole. Ja seda rolli ma kindlasti kohe ei põe.

Aga miks ma peale etendust riideid ei vahetanud ja sama jubedalt õnnitlusi hakkasin vastu võtma... No kuidas ma lasen oma kallitel külalistel siis oodata seni kuni ma ennast sättima hakkan. Milleks? Kas see on seda väärt? Tempo oli üles kruvitud ja kõik läks ühe hooga edasi. Ja minu arvates oli see täiesti okei!

Pigem siiski ainulaadne. Enamus diivasid võtab peale etendust ikka oma aja, sätib end korda ja alles siis ilmub oma austajate ette. Võtku see siis tund või kaks. Staar tahab näha välja ju vastupandamatu!

Lepime kokku, et kui ma 100 aastaseks saan, siis just täpselt nii teengi.

Inimesed on tänapäeval tervemad ja elujõulisemad, kui kunagi varem. Kas sinu juubelietendus 100 ka tuleb?

Ei oska ette arvata. Ei tea kas rahvas üldse tahab mind nii kaua näha. Õnneks siiamaani olen aru saanud, et ikka tahab.

Tõepoolest Katrin, sa kalpsad laval ringi nagu noor sälg. Sinu vanuseks võiks vabalt pakkuda 57.

Kelner, tooge Saagimile šampanjat, mina maksan!!!

Hommikusöök staariga - Anu Saagim, Katrin Karisma Foto: Jörgen Norkroos

Tänapäeval pole vanus oluline, oled sa minuga nõus?

Räägin sulle ühe loo Anuke, sina söö nii kaua. Teen "Tervise raadiot", kus tegin hiljuti intervjuu tuntud ilukirurg Peep Preega. Lugu oli selles, et üks 85-aastane proua tuli tema juurde ja palus teha endale iluoperatsiooni. Daam polnud varem ühtegi iluprotseduuri oma eus teinud. Ja dr Pree siis küsis daamilt, et kas ta on ikka selles iluoperatsioonis päris kindel. Ja proua ütles, et muidugi on, sest ta tahab iseendale kingituse teha. Mõtle, kui ilus!

Ei tea kas proua oli miljoni võitnud? Iluprotseduurid pole odav lõbu!

No seda ma ei tea! Aga miks mitte teha endale ükskõik mis vanuses selline imeline kingitus. Iga naine tahab ju ilus olla.

Aga sina? Kas sina kasutad ilukirurgi abi?

Ma veel ei ole kasutanud. Peep Preed tunnen ma hästi, aga tema noa all ma veel käinud ei ole. Aga igal naisel võiks olla oma ihuarst, hambaarst ja advokaat ka kindlasti.

Kas Peep Pree pole sind enda vastuvõtule kutsunud?

Ei. Ta teab seda väga hästi, et iga naine kes tahab, see tuleb ise tema vastuvõtule.

Aga räägi pisut ka oma raadiotööst. Millises raadios ja millist saadet sa teed?

See on terviseraadio.ee ja kuulata saab seda netist ja Tre Raadiost ja Ring FM`ist. Salvestasin just 60nda saate. Iga nädal räägin seal sellest, mida rahvast huvitab, sest see on sõltumatu raadio. Räägin seal nii kristallidest, kui ka teaduspõhisest meditsiinist. Minu jaoks on see tohutult huvitav, sest mulle meeldivad targad inimesed. Saan ka ise seda saadet tehes targemaks, aga eks suren lõpuks ikka lollina.

Eestlased on viimasel ajal pööranud nii nõia-, kui ka kristalliusku. Kuidas on lood sinuga?

Mina pean uskuma ikka iseendasse, pole midagi teha. Ise tuleb hakkama saada ja mitte kellegi najal püsti püsida. Isegi ennustaja juures pole ma käinud. Ainult sõbrannad panevad mulle vahete vahel kaarte. Aga see on rohkem selline naisteka värk.

Katrin, sinust on ilmunud ka elulooraamat. Seda aitas kirjutada Eliis Aunaste ja siit on juba päris jupp aega möödas. Olid sa selles raamatus aus?

Ikka olin. Aga ega ma ei tahtnud esialgu üldse, et minust taoline raamat ilmuks. Minu arvates kirjutatakse elulooraamatuid ikka eakatest inimestest. Aga Eliis Aunaste ja Marii Karell käisid hirmsasti peale ja... No ja sel ajal oli mul ka suur elumuutus. Läksin Klooga randa elama ja hakkasin maja ehitama ja...

Kahetsed sa ka midagi, mis sai sinna kaante vahele pandud?

Tead, ma enam ei mäletagi, siit on juba oma kümme aastat. Aga mis mulle kõige rohkem meeldis oli see, et Marii oli teinud korraliku taustauuringu ja pani ritta kõik tööd, mida ma elu jooksul teinud olen. Etendused nii teatris, kui ka väljaspool teatrit, teletööd... Aga raadiot seal kahjuks polnud. Aga see sai väga põhjalik ja nüüd on kõik igaveseks üles kirjutatud, mida ma elu jooksul teinud olen. See on minu jaoks väga tähtis.

Palju seal siiski isiklikust elust juttu on?

Eliis oli selle välja kaevamises päris osav ja ma rääkisin talle kõik ausalt ära ka. Ma pole seal kindlasti midagi valetanud. Aga mu elus oli parajasti selline periood, et mu oli kõik nässus ja sassis ja olin nagu segamini.

Kas see oli aeg, kui te Tõnu Kilgasega lahku läksite?

Jah. See oli raske aeg. Suurte muutuste aeg. Siis ma kolisingi Kloogale elama ka.

Aga siis juhtus mõne aja möödudes midagi väga kummalist. Tartus toimus suur Vabariigi aastapäeva vastuvõtt ning sina ilmusid sinna oma vana peikaga, kellest olid mõni aeg tagasi suure valuga lahku läinud?

Aga mis ma siis tegema pidin? Mina helistasin talle ja küsisin, kas sa ei tahaks minuga presidendi ballile tulla. Ja ta oli nõus. See on sama mis laval käimine, See on nagu etendus. Me tunnetame ju teineteist nii hästi, oleme ju nii palju koos laval olnud. Teised ütlesid ka, et davai tehke ära! Ja me saime väga ilusasti hakkama. Me isegi ei koperdanud seal.

Kas see teie suhet taas pisut üles ei soojendanud?

Ei. Aga me saame suurepäraselt omavahel ka täna läbi.

Käite külas teineteisel?

Ei. Aga helistame vahetevahel ja Tõnu käis ka minu juubelil ja me tantsisime koos ja...

Kui lihtne või keeruline on oma eksidega läbi saada?

Mul on lihtne, sest nad kõik on mulle väga palju head andnud ja ka head teinud. Mulle ei meeldi vanu halbu asju meeles pidada. See laastaks ju mind ja laastaks ka minu eksi ning mõjuks väga laastavalt lastele. Seda pole ju vaja. Mida see annaks mulle? Mina olen alati olnud veendumusel, et kui lahku minnakse, siis on mõlemad süüdi. Ja kui juba lahku minnakse, siis tuleb leida võimalus, et mõlemad saaks rahulikult edasi minna. Edasi tuleb ju elada! Lapsed tuleb ju üles kasvatada!

Kas eksisteerib üldse igavest armastust?

Armastus on ju tunne, mida kõik inimesed igatsevad ja tahaksid igavesti tunda ning jagada. Aga armastusega on juba kahjuks nii, et see pole kunagi igavene. Loomulikult, kellel see on olemas ja kes suudab seda hoida, siis see on lotovõit. Aga mina leian küll, et armastus käib tsüklite kaupa.

Kuidas vananemise ees mitte hirmu tunda? Kas sina tunned hirmu?

No mis hirmu siin tunda. Kõik mis tuleb, tuleb nagunii. Aga see aeg, mis sul on antud elada, see aeg tuleb võimalikult hästi ära elada. Tuleb olla uudishimulik ja tuleb tegutseda.

Vananemist peetakse meie ühiskonnas tabuks, kas pole?

See on meie ühiskonnas tõepoolest nii, aga Aasias näiteks lähenetakse vananemisele filosooiliselt ja leitakse, et vana on ilus ning seda tänu just elukogemusele. Meie ühiskonnas on nooruse kultus. Aa küll see ka ükskord mööda läheb. Kõik noored, kes seda kultust veavad, saavad ju ka ükskord vanaks. Nii lihtne see ongi.

Ma mäletan kui ma Lavakunstikateedrisse sisse astusin, olin siis 18. Ja ma läksin mööda Luise tänavat ja kaks poissi mängisid lumesõda. Ja siis üks poiss tahtis teist lumepalliga visata, aga see ütles, et las see vanamoor läheb mööda, siis mängime edasi. Ei olnud valus, lihtsalt naljakas. Ma olin juba 18-aastaselt vanamoor. Hiljem mõtlesin, et ka operetis saab olla ainult kuni 30 eluaastani, peale seda kõnni koju.

Kui vanasa olid, kui veel Pipi Pikksukka mängisid?

Üle 30 kindlasti. Pipi oli j u raamatus tegelikult umbes 12-aastane. Aga midagi pole teha, kõike tuleb mängida. Öeldakse, et mine ja mängi ja sa lähed.

Oled sa Pipi rollist tänaseks lahti saanud?

Õnneks olen. Käisin just Kuku raadios intervjuud andmas ja mul paluti üles loetleda kõik rollid, mida mänginud olen ja ma unustasin Pipi ära. Aga seda rolli pole mõtet alahinnata, see andis mulle väga palju. Iga roll õpeab näitlejat.

Kuidas sa suudad mõnd rolli sadu kordi mängida? Kas see ei nürista sind?

Mul on üks nipp. Iga kord, kui lavale lähen mõtlen mingisuguse väikese asja välja, mida ma seekord teistmoodi teen. See paneb mind rolli rohkem süvenema, rohkem selle vastu huvi tundma.

Aga sa võid ju niiviisi oma lavapartneri ära ehmatada, kui sa stsenaariumist kinni ei pea?

Ei ehmata. Näitlejad on laval harjunud igasuguste asjadega. Hoopis on huvitav, kui laval juhtub midagi teistmoodi. Sellepärast mulle filmitegemine ei meeldigi. Esiteks sa ei saa seda loogilises järjekorras teha, sest üks stseen on algusest, teine lõpust ja sa ei saa ka midagi ümber teha.

Kas sul on laval ette tulnud "musti auke" ehk et tekst on peast nagu käega pühitud?

Ikka on ette tulnud. Aga selleks on olemas ka hea nipp. Sa ehitad enda jaoks sisemise redeli, mida mööda sa ronid. Muidugi, kui üks pulk vahele jääb, siis kukud maha, aga... No loogiline mõtlemine aitab hädast välja.

Katrin, mida sa mitte kunagi ei teeks?

Ma ei läheks mitte kunagi teise inimese elu kallale. Kõige õudsam asi on vägivald ükskõik millises vormis. Ahistamine on kindlasti üks nendest.

Ahistamise teema on hetkel tõepoolest aktuaalne. Igal naisel on rääkida mõni lugu ahistamisest. Seksuaalse ahistamise süüdistuse sai hiljuti ka abikaasa kõrvalt kaksikelu elanud Hollywoodi filmimogul Harvey Weinstein, kes süüdistuse järgi vägistas ja ahistas seksuaalselt aastaid mitmeid tuntud näitlejannasid, kelle seas ka näiteks Gwyneth Paltrow, Angelina Jolie ja Ashley Judd. Lõpuks otsustasid naised tõtt rääkida ja oma ahistaja vastu välja astuda. Kas Eestis on samamoodi. Et saada hea roll, siis tuleks lavastaja või režissööriga voodisse pugeda?

Mina pole pidanud kellegagi magamaa, et mõnd rolli saada. Ainuke asi, mis ma kunagi tahtsin oli "Don Quijote La Manchast", kus tahtsin peaosatäitja rolli ja ma läksin ja küsisin seda otse lavastaja Sulev Nõmmikult. Isegi musitama ei pidanud teda. Saingi pearolli. Hollywoodis ilmselt peavadki naised lavastajatega magama, Eestis küll mitte.

Kõik algab ju kodust Kuidas sina oled oma lapsi kasvatanud?

Kindlasti olen vigu teinud. Kes poleks. Minu lapsed on pidanud olema väga iseseisvad. Tol hetkel, kui minu elus oli põhiline laste kasvatamise aeg, siis ma töötasin kahes teatris korraga. Lisaks olid veel ka raadio ja televisioon. Lapsed kasvasid ise. Mari ja Ivo kindlasti. Tulin öösel töölt, hommikul vara ajasin end vägisi voodist välja, keetsin putru ja samal ajal kui nad sõid lugesin neile ette "Viplalat". Nad mäletavad seda tänaseni jube hästi. Ja kui nad kooli läksid, siis läksin uuesti magama. Magasin tunnikene kaks ja siis läksin proovi. Kui nad koolist tulid, siis jõudsin ka mina korraks proovist koju ja tegin neile süüa. Ja siis läksin õhtul etendusele ja kui koju jõudsin, siis nad juba magasid. Aga jube tublid lapsed olen üles kasvatanud! Piret on näitleja, Mari töötab SEB pangas ja Ivo on ettevõtja. Eesti naine on vahva ja saab kõigega hakkama!

Meeleolukat intervjuud Katriniga vaata videost!