Rüüdi laulja Maarja Soomre: pärimusmuusikas on suur vägi, mis annab kindluse

Viis aastat tegutsenud bändis laulavad džässilaulja haridusega Maarja Soomre ja näitleja taustaga Maili Metssalu, musitseerivad lõõtspillimängijad Juhan Uppin ja Toomas Oks. Iseenesest on ikka lõõtspille mängitud ja sinna juurde lauldud, kuid Rüüdi muusikat kuulates saab aimu, et lõõtspill pakub palju avaramaid kõlapilte, kui kuulaja ehk traditsioonilisi lõõtsalugusid kuulates on harjunud kogema.

„Meie laul ei ole lihtsalt rahvalik laul, hääl on siin kui instrument. Ja lõõtspillgi on hästi rikkalik oma võimsa bassitämbri ja mitmekesiste registrite poolest,“ leiab bändi laulja Maarja Soomre, et Rüüdil on õnnestunud lõõtspilli traditsioonilisi kasutusvõimalusi laiendada. Tõsi, pillidest kasutab Rüüt veel kitarri ja kannelt ning Maarja mängib meloodikat ja Maili viiulit. Aga eelkõige jääb kõlama ikkagi lõõtspillide ja vokaali helikeel.

Tänavusel Etnokulpide jagamisel Viljandis oli Rüüt nomineeritud kolmes kategoorias, looga „Ilus ole“ parima laulu, albumiga „Kadakad“ parima plaadi ja lõpuks parima artisti kategoorias. Kuigi sedapuhku jäädi alla avalikkuse jaoks tuntumatele bändidele nagu Trad.Attack! ja Curly Strings, on Rüüt vaieldamatult väga eripärase helikeelega, nimetatud bändidest mõnes mõttes isegi sügavama, aga kindlasti mõtisklevama ja müstilisema sisuga.

Rüüdi laulja Maarja Soomre on veendunud, et tänapäeva kultuur on niivõrd kirju ja sellest tulenevalt on meie pärimuslike bändide looming väga erinev. Rüüt on mõjutatud küll Eesti pärimusmuusikast, kuid jätab omale täieliku loomingulise vabaduse.

Kuidas sai muusikute suguvõsast pärit ja Viljandi kultuuriakadeemias džässilaulu õppinud Maarjast ühtäkki hoopis pärimusmuusikat esitav lauljanna. Esimeseks põhjuseks on seesama Viljandi, kus õppides tekkis ta huvi pärimusmuusika vastu. „Avastasin regilaulu tekste ja seda, millest need vanad laulud räägivad. Tol ajal olin meeletu Vägilaste fänn. Samal ajal õppisid Viljandis Jalmar ja Sandra Vabarna ning Eeva ja Villu Talsi. Nendega sai koostööd tehtud, kihvt oli just see, et džässmuusikud ja pärimusmuusikud olid Viljandis väga seotud,“ meenutab Maarja.

Kultuuriakadeemia lõpetanuna ei teadnud ta, mida soovib edasi teha. Tema elu muutis täielikult maagilise Fääri saarte lauljanna Eivøri Jazzkaare kontsert. „Nägin tema lauludes meeletut kirge pärimuse vastu. Seda oli äge vaadata. Samas, kui tuli lisalugu, tegi ta džässistandardites vokaalisoolo. Siis ma olin tehtud! Otsustasin, et tahan ka rohkem teada oma juurte kohta ja minna muusikaakadeemiasse pärimusmuusikat õppima,“ meenutab lauljanna.

Edasine on juba mõnes mõttes ajalugu, sest just teatri- ja muusikaakadeemia pärimusosakonnas Rüüt sündiski. „Kokku saades avastasime, et meil kõigil on huvi eksperimenteerimise vastu. Tajusin, kuidas kirg katsetada eri saunde on ühine. Meie sel aastal välja tulnud plaat „Kadakad“ räägibki sellest, kuidas oleme kokku kasvanud,“ tunnistab Rüüdi laulja, et viie aastaga on eri taustaga muusikutest saanud ühtne tervik.

Laiema avalikkuse jaoks on Rüüt ilmselt enim silma jäänud tänavusest tantsupeost, kus bänd esines täiskoosseisus. Tantsijatele mängima satuti seetõttu, et Juhan Uppini õde Maria Uppin tegi bändi debüütplaadi „Maasikille“ loole „Orjalaul“ tantsuseade. See jäi omakorda silma laulu- ja tantsupeo korraldajatele, kes mõtlesid, et lugu sobib ideaalselt nende kontseptsiooniga. Nii sündis Rüüdi muusikale loodud tants „Külmapõli“. „Laul räägib külmast ja vihmast ja tänu halvale ilmale hakkas see tantsupeol väga hästi tööle. Mõnes mõttes võisime seetõttu ilma isegi tänada, kuigi tantsijatest oli kahju, sest neil oli meeletult külm. Ka meil oli külm, aga me ei lasknud end heidutada,“ meenutab Maarja üht muusikutee erilist hetke.

„Rüüt tekkis ühisest tundest, et tahame koos mängida. Me ei osanud ette näha, et kolme või viie aasta pärast on pärimusmuusika nii aktuaalne. On väga tore, et paljud inimesed on leidnud pärimuskultuurist niipalju inspiratsiooni, luues sellest tänapäeva kontekstis midagi uut. Seda teeme ka meie,“ tõdeb Maarja, et Rüüdi sündi ei saa kindlasti otseselt seostada viimaste aastate Eestis valitseva folgibuumiga.

Mis teeb Maarja enda jaoks pärimuskultuuri tähtsaks? Selgub, et lauljanna jaoks on väga oluline regilaul, mis annab võimaluse esitada ja tunnetada vanu lugusid. „Regilaulude olemus on tänapäeva inimese jaoks suhteliselt hoomamatu, see on midagi ammust ja kauget, kuid selles on suur vägi ja võim. Kui laulan neid laule, siis tunnen ennast siin selle maa peal ja selles kultuuris palju kindlamini,“ tunnistab lauljanna. Peale selle on tema sõnul regilaulud hästi kulgevad ja aeglased. „Tänapäeva maailmas kõik liigub ja on liiga aktiivne, kuid regilaulu puhul on olemas võimalus hetkeks, kui saad ennast korrastada. Minu jaoks annab see rahutunde.“

Kas seegi on oluline, kust kandist üks või teine lugu on pärit? Maarja on ise pärit Pärnumaalt Treimanist, aga sealt pole ta kuigipalju pärimusmuusikat leidnud. „Tekste leidub ikka, aga meloodiaga on keerulisem. Otseselt mul lemmikkanti ei ole. Pigem inspireerib mind see, kui mõni tekst läheb korda. Siis hakkan seda kindlasti laulma,“ lisab ta.

Nii nagu Trad.Attacki! muusikud, käivad Rüüdi omadki arhiivist põnevat pärimusmuusikat otsimas. Maarja sõnul on üks kuldaväärt koht internetis olev eesti rahvaluule arhiivi regilaulude andmebaas. „Soovitan seda kõigile, sest sealt võib igaüks hea õnne korral leida isegi oma vanavanemate või vanavanavanemate laule. Mina olen sealt väga palju tekste leidnud, see on nagu raamatukogu,“ tutvustab ta.

Maarja Soomre sõnul on kogu Eesti pärimusmuusika väga tihedalt seotud loodusega ja see omakorda on inspireerinud tugevalt nii lauljannat ennast kui ka kogu bändi. Just seetõttu on bändi värske plaadi nimeks „Kadakad“.

Uus plaat on otseselt loodusest inspireeritud ja kuulajad viiakse linnast välja, maasikavälule, rannaniidule ja suviste kadakate vahele igatsema ja armuma. Näiteks plaadi nimilugu „Kadakad“ sündis Maarja sõnul Läänemaal Pivarootsis: „Seal on võrratu loodus, kadakad ja metsmaasikad. Tekib täielik eraldatuse ja vabaduse tunne. Tahame oma muusikas väljendada mõtet, et loodust tuleb märgata ja näha selle ilu. Näiteks kui võtta seesama kadakas, siis on ta kihvt taim, mis kasvab täpselt piirialadel, aga just piirialad on nii looduses kui ka kultuuris kõige põnevamad.“

Kas selleks, et muusika loomiseks inspiratsiooni koguda, tuleb kindlasti ise minna loodusesse? „Ka linnas on see võimalik, sest alati, kui oled millestki ilma, siis igatsed seda, mida sul ei ole. Linnas tekib tunne, et tahan loodusesse, metsa ja mere äärde. Ja see meeletu tahtmine annab võimaluse loominguks. Minul juhtub siis tavaliselt nii, et mõtlen, aitab kodus istumisest, võtan ratta ja sõidan mere äärde, Tallinnas olles näiteks Rocca al Maresse või Kakumäele. Siis tekibki hetk, kus saad üksi olla ja mõte hakkab tööle. Mul on romantiline unistus, et saaks elada maal. Mõtlen, et oh kus siis alles looks. Ma muidugi ei tea, kas see tegelikult ka nii oleks,“ tõdeb Maarja, lisades, et tema kõige-kõige koht on siiski Treimanis. „Seal käin mere ääres, saan visata selili liiva peale, vaadata taevast ja merd ning olla täiesti üksi. Linnas on seevastu tunne, et oled küll pidevalt inimeste keskel, kuid kuna nad on võõrad, tunned ennast üksinda, samas ei saa ennast ka vabaks lasta, sest pilgud on üksteisel peal. On selline on ja ei ole tunne. Selleks et luua, on vaja minna maale ja loodusesse. Ma usun, et inimesed siiski tunnetavad seda, sest kui inimene kogeb loodust, siis saab ta nii või naa loodusest laetud.“

-------------------------------

Esitlevad uut plaati

Ansambel Rüüt tähistab tänavu viiendat sünnipäeva ning samal ajal antakse igas bändi liikmega seotud kohas kontsert. Neljapäeval esinetakse Tartus Erinevate Tubade Klubis reedel astutakse üles Raplas kultuuriklubis Baas, laupäeval Pärnus kultuuriklubis Tempel ja pühapäeval Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses. Kõik kontserdid algavad kell 19.

„Mina olen pärit Pärnu kandist, Maili Raplast, Toomas Tartust ja Juhan on Tallinna poiss,“ selgitab Maarja Soomre, miks otsustati just neis neljas Eesti linnas esineda.

-------------------------------

Kadakate erilisus?

Kadakad sümboliseerivad sitkust ja alalhoidlikkust. Nad vajavad palju aega, et kasvada, kuid valminuna lõhnavad jumalikult hästi. Tänavuse aasta on Rüüt nimetanud kadakate aastaks.

Allikas: Rüüt