DJ Märt Rannamäe: Eesti pidu algab ikka valsiga ja lõpeb kaklusega. Nii oli, on ja jääb! (17)

Märt, kas ise ka enam mäletad, mitu head aastat oled diskori ametit pidanud?

Ma ei ole seda täpselt välja arvestanud, algus jääb väga kaugesse aega, mida enam ei mäletagi. Eristama peab elukutselist ja klaasiõhtu tööd. Aga kõike kokku võttes saab öelda, et umbes 35 aastat.

Milline oli diskori tehnika 35 aastat tagasi ja milline on see tänapäeval?

Tollel ajal spetsiaalset diskori tehnikat ei olnudki, sõjaaja pärand oli see, millega me mängisime. Olid lampvõimud, lintmakid ketastega, sest kasettmakkidest ei olnud keegi sellel ajal veel midagi kuulnud. Nii me tegime ja minu teada näidatakse tänapäeval selle aja tehnikat ainult muuseumis ja suure raha eest. Isegi seal on see suhteliselt defitsiit. 

Kuidas on mängitavad laulud läbi nende aegade muutunud?

Nagu filosoofia ette näeb, töötab kogu maailm teatavasti spiraalmeetodil ehk kõik uus on hästi unustatud vana. Tegelikkuses töödeldakse kogu popmuusika ja estraadimuusika pärandit, mis on alates 1950. aastatest meil olemas, jätkuvalt ümber. Laulud saavad uue vormi ja näo ning neid kuulatakse uuesti. See kehtib ka 1980-90-ndate surematute tantsulugude puhul. 

Kas mõni lugu on ka selline, mis jõuab sinu suureks üllatuseks jätkuvalt rahva ette?

Jah, need lood kvalifitseeruvad väga huvitavalt — on lugusid, mida tehakse ümber igal aastal, on lugusid, mida iga viie aasta järel ning lugusid, mida kaverdatakse iga kümne aasta järel. Igal aastal tehakse kindlasti Dr. Albanit ja Sashi, selliseid lineaarseid lugusid, osasid lugusid tehakse lausa kaks korda aastas. Kui tänapäeval mõni noor üritab ennast kursi viia, millist muusikat maailmas mängitakse, siis suure tõenäosusega on tegemist juba mõne loo kaveriga. Erand kinnitab muidugi reeglit.

Kuidas on muutunud inimesed ja nende pidutsemiskombed?

Suures mahus pidu on oma olemuselt pidu ikka ja  see, milliseks ta kujuneb, sõltub kahest aspektist: mida juuakse ja kus koolis on pidulised käinud. Eesti pidu algab ikka valsiga ja lõpeb kaklusega. Nii oli, on ja jääb! 

Kas on ka eriliselt meelde jäänud pidusid?

Jah, sest teiselt poolt on pidu ikkagi elu nii-öelda pahem pool. Pidu kui selline võib mitte meelde jääda, aga kohad jäävad meelde. Pidu sõltub alati inimestest endist. Ütlen seda alati kõikidele pidulistele. Kui panna Hispaanias muusika keset tänavat mängima, tuleb hispaanlane kindlasti tantsima, aga Eesti inimene ei tee seda ka siis, kui peale makstakse, tema vajab pimedat ilma, jooke ja muid kõrvalisi mõjutajaid. 

Sel nädalal astud sa rahva ette 33+. Mis toimuma hakkab?

Jah, see saab olema väga äge üritus. See ei ole muide esimene sellele vanusgrupile suunatud ürituste sari Eestis. Minu head tuttavad tegid aasta tagasi üritustesarja 30+, mis on välja müüdud ja kuhu on väga raske saada. Ja nüüd Leino Einer võttis kätte ja tegi 33+, see on tegelikult samm edasi, sest 33-ga rõhume Jeesuse vanusele ja igavesele noorusele. Nende ürituste kohavalik on väga aukartust sisendav ja paneb mingid kindlad piirid paika. Ma tean, et Fahles toimub selle sarja pidude avalöök ja minu teada pakutakse ettebroneeritud laudadel eksklusiivset suitsukala ja tervitusjooki.