„Pealtnägija“: puudega naisest sai paberil järsku osalise töövõimega inimene! (35)

Praegu 37-aastane Liis sai teismeeas autoõnnetuses väga tõsiselt vigastada. Nüüd on naise kõnevõime, mälu ja motoorika häiritud ja ta on sügava puudega. Töötukassa silmis on aga tegemist osalise töövõimega inimesega. Tänane „Pealtnägija“ uuris, kuidas sai reaalselt aastaid töövõimetust inimesest töövõimereformi järel paberite järgi järsku vaat et terve inimene.

Liis räägib täiesti arusaadavat ja mõistlikku juttu, kuid väga aeglaselt. Keerulises murdeea ajal jooksis neiu ühel päeval kodunt ära. Jooksus olles sattus ta aga raskesse autoõnnetusse, mis tema ja ta pere elu igaveseks muutis. Tüdruk oli nii raskes joobes, et õnnetuse hetkel magas ta autoistmel sügavalt. „Unepealt. Ja see oli ka väga hea,“ räägib Liis. „Miks?“ küsitakse vastu. „Sest kui oleks teadvusel juhtunud, siis oleks võib-olla hullem asi olnud.“ Et neiu kahe ja poole kuu pikkusest koomast välja tuli ja täna elus on ning omal jalal käib, on omamoodi ime.

Liisi perearst Eva Loskit selgitab, et Liisil raskelt kahjustada saanud väikeaju on see, mis reguleerib inimese liigutusi, tasakaalu ja koordinatsiooni. Iseenesest tahaks Liis tööd teha, aga selleks ei ole piisaval tasemel ei tema mälu ega keha. 1994. aastast on Liis olnud 100 protsenti töövõimetu.

Liis käis sel suvel Töötukassas täitmas mahukat küsimustikku (kus küsiti muu hulgas, kas täitja on olnud Eesti president). Sealt edasi läks Liisi toimik Töötukassa lepingulisele partnerile OÜ Dorpat Tervis. Nemad nägid Liisi digilugu, kuid üldiselt Töötukassa saadetud andmete põhjal inimese endaga ei kohtuta ja talle tervisekontrolli ei tehta. Arst, kes Liisi andmetega tutvus, otsustas, et Liisil on osaline töövõime.

Kui see tegelikult nii oleks, tähendaks see ju imelist paranemist. Otsusega võeti Liisilt pension, mis asetati töövõimetoetusega. Koos perearstiga sai Liis otsuse siiski vaidlustatud. „Arstina olen tegelikult andnud vande teha oma patsientide jaoks parim,“ ütleb dr Loskit. „Vabatahtliku tegevuse raames tehakse palju,“ ütleb arst vastuseks väitele, et tegelikult pole juriidiliste dokumentide koostamine üldse tema ülesanne. Peale Liisi on tema nimistus veel kaks sarnast patsienti, kellega juhtus sama lugu.

„Pealtnägija“ huvi Liisi loo vastu paneb aga rattad kiiresti käima ja vaid paari päevaga on Liisi taotlus rahuldatud. Mis toodi eksliku diagnoosi põhjuseks? Tema digilugu ei olevat piisavalt detailne ja seisundi tõsidusest saadi aru vaid siis, kui perearst andmeid täiendas.