Inimesed

Kuidas sobitada töö- ja koolielu? 

Helen Pentsa, 20. oktoober 2017, 00:01
JÕUAN LOENGUSSE VÕI MITTE: Mõnikord võib kooli kõrvalt töötamine olla nõnda koormav, et hariduse omandamine venib pikale. Halvemal juhul jääb haridustee üldse pooleli.Foto: Aldo Luud
Hea haridus aitab paremat töökohta leida, kuid iroonilisel kombel teeb paljude haridustee konarlikuks just õppimisega samal ajal töötamine. Kas on võimalik ühendada töö ja kool, ilma et kumbki kannataks?

Rita-Anette Kohava (40) teadis juba keskkoolis, et soovib õppida ülikoolis. „Lõpetasin keskkoolis kirjanduse eriklassi, sealt oleksin soovinud kohe minna ülikooli kas filoloogiat või ajakirjandust õppima. Ent kahjuks ei saanud ma inglise keele tulemuse tõttu ülikooli sisse,“ meenutab ta. Küll aga oli tal plaan kohe pärast keskkooli lõppu oma õpinguid jätkata, nõnda kolis Rita-Anette Tallinna ja omandas aastase õppeajaga sekretär-juhiabi keskerihariduse.

Samal teemal

„Eriala tundus põnev, ent keskeri mind ei rahuldanud. Tulin tagasi Tartusse ja esimesel aastal ma ei proovinudki ülikooli sisse saada, vaid otsustasin, et omandan veel ühe keskerihariduse,“ räägib ta. Nõnda asus naine õppima ärijuhtimist. Samal ajal võttis Rita-Anette inglise keele eraõpetaja, et ülikooli sisseastumiseksamid uuel aastal hästi sooritada.

„Sain aru, et ma ei soovi ajakirjandust ega filoloogiat õppida. Kaalule jäid filosoofia ja usuteadus, viimasesse sain kenasti sisse. Siis oli tegemist nelja-aastase bakalaureusega,“ sõnab ta. Õpingutega jõudis Rita-Anette peaaegu lõpuni, kuid tööle asumise ja isikliku elu tagasilöökide tõttu jäi tal toona sooritamata seitse-kaheksa eksamit.

Lõunasöök tuli süüa loengus

„Olin selleks ajaks saanud ühe kosmeetikafirma müügijuhiks, mistõttu pidin mõnel päeval sõitma Valgast Narvani välja. Mõne loengu tingimuseks aga oli viibida kohal 75 protsendil loengutest,“ räägib Rita-Anette. Kuna naisel oli hea sissetulekuga töö, ent vähe aega loengutes käimiseks, jäi koolitee aastateks katki. „Töötasin eri aladel ja olin ka eraettevõtja. Paaril korral läksin ülikooli vaatama, kui keeruline oleks sinna tagasi minna. Viimaks avaneski mul võimalus,“ ütleb ta. Küll aga oli õppeplaan muutunud ja õppeaeg neljalt aastalt kolmele tõstetud. „Nendel, kes alguses minuga õppisid, võrdsustati nelja-aastane õppeaeg magistriga,“ lausub Rita-Anette. Hoolimata sellest, et kooli tagasi minnes oli tal eriala ainepunkte rohkem, kui kolmeaastase bakalaureusekraadi lõpetamiseks nõutud oli, oli uue õppekava tõttu tarvis sooritada kõik eksamid. „See võttis kaks aastat. Ma naeran, et käisin umbes seitse aastat koolis, et saada kolmeaastane baka,“ muigab naine.

Töö kõrvalt koolis käimine polnud kergete killast. „Õnneks pidin üsna vähe aineid tegema – umbes kolm-neli ühel semestril. See tähendas, et kui töö juures oli muidu kaheksatunnine päev, siis oma lõunasöögi võtsin häbenemata loengusse kaasa ja sõin seal.“ Loengutes käimine pikendas kõvasti ka tööpäeva. „On päris raske kaheks tunniks töölt lahkuda ja hiljem end töölainele tagasi saada. Tööpäevad läksid pikaks,“ tõdeb ta. Puhkeaega oli vähevõitu. Rita-Anette sõnab, et õppeperioodi ajal venisid tema töönädalad 60–70 tunni pikkusteks. „Kuna mul on ka laps ja oma maja, siis läks päris raskeks. Kui oli lõputöö kirjutamise aeg, siis vahel tekkis tahtmine suisa loobuda,“ tunnistab ta. Küll aga teadis naine, et pingutus on seda väärt. Lisaks oli ju ka tema ametijuhendi üks tingimustest, et kõrgharidus peab olema omandamisel või lõpetatud. „Motiveeris mõte, et lõpuks saab asi tehtud. Ja õppimine hoiab ka aju teravana,“ räägib Rita-Anette.

Kui käiks vaid koolis, ei saaks end elatatud

Ka Merili (22) jätkas pärast keskkooliõpinguid kohemaid haridusteed. Tema ihaldatud eriala oli reklaam ja imagoloogia. Esimene kooliaasta läks Merili sõnul kenasti, kuid probleemid hakkasid tekkima teise kursuse sügissemestril, kui ta pidi tööle minema. „Kuna vanematel oli majanduslikult keeruline aeg, siis nemad mind enam korteri üüriga aidata ei saanud. Ühiselamus ma enam elada ei tahtnud, sest olin keskkoolis juba ühikaeluga tutvuda jõudnud. Sain tööle kohvikusse, kus minust sai hiljem vanembarista ehk põhimõtteliselt kohviku juhataja. Kui mõni töötaja haigeks jäi või ei suvatsenud tööle ilmuda, pidin mina teda asendama. Ükskõik, oli mul siis loeng, seminar või eksam,“ tõdeb tudeng. See kurnas teda aga tohutult.

 „See töö röövis minu huultelt naeratuse väga pikaks ajaks, sest ma ei teadnud iial, milleks valmis olla. Koolis olin pidevalt ärev, et äkki helistatakse ja öeldakse, et nüüd peab tööle minema. Mitmest ainest kukkusin läbi, sest mul lihtsalt polnud aega eksamile minna. Võlgnevused olid nii suured, et otsustasin akadeemilise puhkuse võtta ja aastakese vaid tööelule keskenduda. Ma ei suutnud mõelda, mis koolist saab,“ räägib ta. 

Aasta möödus kärmelt nagu uni ja üsna pea pidi Merili taas koolile mõtlema. „Olin jõudnud küll töökohta vahetada, ent ikkagi ei kujutanud ma ette, kuidas küll koolis käia saaksin. Kui ma vaid koolile keskenduksin, siis ma ei saaks end elatatud,“ tõdeb ta mõrult. Nõnda laskiski Merili end koolist eksmatrikuleerida. Küll aga unistab ta, et kunagi leiab ta aja ja võimaluse taas kooli minna. „Ilmselt aastakese veel töötan, seejärel proovin uuesti. Mingi võimalus peab selleks ju olema,“ ütleb ta. 

Miks aga ei kasutanud ta õppepuhkust? „Ütlen ausalt, et ma sain õppepuhkuse olemasolust teada alles mõni kuu tagasi. Rumal, ent nii on,“ muigab ta mõrult.

„Koolis ja tööl käimist ühendada võib olla keeruline,“ tõdeb Põhja-Eesti keskuse Rajaleidja karjääriüksuse juht Liis Süsmalainen. Foto: Erakogu

Pea kinni päevaplaanist ja vajadusel küsi abi!

„Samal ajal koolis ja tööl käimine on tänapäeva üliõpilaste seas üsna tavapärane, kuid vahel ka keeruline,“ sõnab Põhja-Eesti keskuse Rajaleidja karjääriüksuse juht Liis Süsmalainen. Kuidas oleks võimalik neid kahte sobitada nii, et sellega võimalikult vähe peavalu kaasneks? Rajaleidja annab nõu!

*Ole tööandjaga aus ja avatud

Anna tööandjale võimalikult vara teada kooliga seotud kohustustest ja ajakavast. Mida ausam ja avatum sa oma tööandjaga oled, seda vastutulelikum ta on. Tööandjad on huvitatud, et töötajatel läheks hästi ja on valmis nende arengut toetama, kuid seda saavad nad teha vaid siis, kui nad on teadlikud töötaja õpingutest. Lisaks tasub mõelda ka eksamile eelneva päeva peale, kui on oluline keskenduda õppimisele. Otse töölt eksamile minemine või töö tõttu eksamiks õppimata jätmine ei ole mõistlik.

*Õpi koos teistega

Üksi õppides on lihtne teemast kõrvale kalduda, kuid koos kursusekaaslastega on õppimine tulemusrikkam. Lisaks aitavad kursusekaaslased tähtaegu meeles pidada.

*Iga päev natukene

Tee endale plaan, mis päeval, mida ja kui palju on vaja teha, et kõik vajalikud tööd tähtajaks valmis saaksid ja ei kuhjuks ühele õhtule. Hoia plaan kogu aeg silme ees. Ühtlasi planeeri endale aeg-ajalt mõni päev, mis on ainuüksi kooliasjadele pühendatud. Sinu produktiivsus on suurem, kui keskendud korraga ühele teemale – töö või kool.

*Õpi raamatukogus

Vaikses raamatukogus on lihtsam segajaid vältida kui kodus või kohvikus. Lisaks on seal palju õppematerjale ja teised õppivad tudengid, kes aitavad sul keskenduda. Raamatukogudes saab broneerida ka õpitubasid. 

*Tee loengus märkmeid

Loengus kuula aktiivselt, tee märkmeid, visanda jooniseid, täienda õppejõu antud materjale. See aitab hoida tähelepanu loengul ja lihtsustab kodutööde tegemist ning eksamiteks õppimist.

*Väldi ülesannete edasilükkamist

Kui ülesanded kuhjuvad, läheb tegemata asjade nimekiri nii pikaks, et motivatsioon langeb. Väldi asendustegevusi ja keskendu õppimisele.

*Premeeri ennast

Kui oled eksamid edukalt läbinud, siis kiida ennast! Võta üks päev logelemiseks, mine spaasse või veeda tore õhtupoolik sõpradega. Enda saavutuste üle rõõmu tundes ja neid tähistades on lihtsam uutele väljakutsetele vastu minna.

*Mõtle oma valik põhjalikult läbi

Kui eriala paelub ja üliõpilasel on selge eesmärk õpitaval erialal tööle asuda, on motivatsiooni langedes lihtsam suuremat eesmärki meeles hoida. Eriala, mis tõeliselt huvi pakub, aitab toime tulla ka keerulisemate ainete ja kodutöödega.

*Tea, et sa pole oma mures üksi

Juba esimeste õppevõlgnevuste korral pöördu ülikooli õppekorralduse spetsialisti poole, kes aitab välja mõelda, kuidas võlgnevused likvideerida. „Kui aga tunned, et tahad rääkida kellegagi väljaspoolt ülikooli, siis on alati võimalik pöörduda oma maakonna Rajaleidja keskuse karjäärispetsialisti poole, kes aitab enne eksmatrikuleerimisavalduse esitamist näha teisi võimalusi,“ ütleb ta.

Tea enda õigusi ja kohustusi!

Süsmalainen soovitab õppeaasta algul kindlasti käia esimesel infoloengul, lugeda läbi ülikooli õppekorralduseeskiri ja hoida pilk peal akadeemilisel kalendril, et mitte unustada õppeainetele või eksamitele registreeruda. „Kui midagi jääb arusaamatuks, küsi julgelt ülikoolist abi,“ sõnab Süsmalainen.

Töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötades on õppuril õigus õppepuhkusele. Igal kalendriaastal on võimalik võtta 30 kalendripäeva õppepuhkust, millest 20 tasustab tööandja keskmise töötasuga. Lisaks on õppeasutuse lõpetamiseks, näiteks lõputöö või -eksami kirjutamiseks, ette nähtud 15 päeva õppepuhkust, mida tasustatakse alampalga alusel. Õppepuhkust on võimalik võtta vastavalt üliõpilase vajadusele üksikute päevadena. Oluline on teada, et õppepuhkuse võtmiseks on vaja tõendit ülikoolist ja tööandjale tuleb esitada puhkuseavaldus koos ülikooli tõendiga mitte vähem kui 14 päeva enne puhkusele jäämist. Täpsemalt loe täiskasvanute koolituse seadusest.

Küll aga pole töötamine kooli kõrvalt ainuke viis toimetulemiseks. „Saab taotleda õppetoetusi ja stipendiume,“ sõnab Süsmalainen. „Stipendiumid nõuavad tavaliselt ka omapoolse panuse andmist kandideerimisdokumentide esitamisel (alates motivatsioonikirjast, lõpetades näiteks esseega), kuid hiljem valituks osutudes kaalub majanduslik abi selle üle. Uuri täpsemaid võimalusi oma ülikooli kodulehelt või õppekorralduse spetsialistilt,“ lisab ta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee