Naiste ülemaailmne ristikäik ahistamise vastu (25)

„Lõpuks ometi levib informatsioon kiiremini ja võimsamalt, kui meelelahutusmogulite püüd Harvey Weinsteini ja teiste temasuguste ümber lahvatanud skandaale maha matta,“ kirutas Oscariga pärjatud filmirežissöör Kathryn Bigelow. Ainuüksi Weinsteini vastu on nüüdseks esitatud rohkem kui 30 seksuaalse vägivalla süüdistust, sealhulgas süüdistatakse teda koguni vägistamises.

Modell Cameron Russell tegi üleskutse paljastada moegurude naisi ahistavat käitumist. Sellele vastas hetkega poolsada modelli.

Ka „lihtsate naiste“ relv

Kuid „me too“ pole sugugi ainult Hollywoodi kuulsuste paljastamiseks mõeldud ja selles on naiste ristikäigu tegelik väärtus. Oma murest räägivad ka – termin kõlab küll kohutavalt – tavalised naised kogu maailmas. „Ma olin 19aastane. Baaris kohatud noormees jootis mind purju, surus siis suudeldes oma keele mulle suhu ja katsus igalt poolt. Ma arvasin, et küllap olen ise süüdi ja ei julgenud ahistamisest kellelegi rääkida,“ kirjutab Twitteris anonüümne naine. „Ma olen gei. Ka mind on palju kordi ahistatud,“ ütleb Javier Munoiz ning Samuel Brown avaldab oma tviidis austust kõigile, kes julgevad ahistamisjuhtumitest avameelselt kõnelda. „Mida rohkem inimesi ahistamisest räägib, seda kiiremini saavad kõik aru, et miski ei õigusta meeste sellist käitumist,“ märgib BBCi toimetaja Rajini Vaidyanathan.

„Ahistamine on laialt levinud. Ma võin alustada mehest, kes masturbeeris mind nähes oma autos seni kuni rohelist foorituld ootasime,“ kirjutab üks naine oma blogis ja teine lisab Facebookis: „räägin mehest, kellega tegime tantsukoolis paar tiiru. Selle ajaga jõudis ta mu rindu katsuda ja suruda käe jalge vahele. Tantsukooli õpetajal ei liikunud kulmgi, kui talle kurtma läksin.“ Kolmas kirjutab: „tukastasin lennukis ja võpatasin ärkvele, kui avastasin, et kõrval istuv mees katsub mu põlve. Ma ei mõista, millest ta järeldas, et mu keha on kaup, mida võib käperdada. Õnneks piisas vihasest pilgust ja ta taltus.“

Mehi taltsutatakse sunniga?

Kui Prantsusmaal kavandatav seadus, mis lubab koha peal trahvida mehi, kes kenadele naistele tänaval järele vilistavad või seksistlikke väljendeid pillavad, pole ehk otseselt seotud pühapäeval alanud kampaaniaga, siis näib see olevat üks samm suunas, kuhu ahistamist paljastavad naised liiguvad.

Samas osutavad uue liikumise kriitikud sellele, et naised võivad küll oma lugusid rääkida, kuid jutt on ju meestest, kes pigem õlgu kehitades sellest mööda vaatavad või, hullemgi, arvavad, et naised on kõiges ise süüdi, kui väljakutsuvalt käituvad või lähevad tänavale lühikese seelikuga. “See on ju nii tavaline. Ahistatakse töökohal, koolis, keegi ei pööra sellele erilist tähelepanu, nagu olekski see täiesti normaalne. Kui ülemus alluvat silitab, ei riski keegi sekkuda  – milleks suhteid rikkuda,“ kirjutab blogija Lifehacker. „Kui Tamara Cofman institutsioonist Wittes Brookings sellest kirjutas ja palus arvamusi, siis oli vastajaid terve hulk. Kuid peamiselt naised, mehed ei teinud väljagi.“ 

Üks blogija toob näiteks äsjase kohtuotsuse, kus Stanfordis määrati vägistajale karistuseks kuus kuud trellide taga, hiljem vähendati see kolmele kuule. „Me ei taha ju selle noore mehe edaspidist elu põhjalikult rikkuda,“ ütles kohtunik hinnates, et kui nooruk on hea õppija, siis võib temast ülikasulik ühiskonnaliige saada.

Mitte keegi ei mõelnud, mida peab üle elama noor vägistatu ja kas see kohutav kogemus ehk põhjalikult tema elu rikub.

Sotsiaalmeedias tuleb praegu ilmsiks naiste hingevalu, kuid vähe kõneldakse sellest, mida ette võtta. Meestajakirjadki räägivad ikka matšolikel teemadel, viskimarkidest jms ning annavad nõu, kuidas naisi vallutada ja rahuldada. Peaaegu kunagi pole juttu sellest, kuidas käituda õrnema sooga suheldes.

Alyssa Milano

44aastane naine jõudis teatrilavale juba 12aastaselt, on enamasti kuulsust kogunud teleseriaalides, läinud sajandi üheksakümnendate alul ka lauljana. Pesapallifanaatikuna on ta loonud toetusgruppe eri meeskondadele ja avaldanud raamatu selle spordiala fänniks olemisest. Düsleksia (lugemishäire) all kannatav Milano süvenes vabatahtlikku aktivismi juba sajandi alul, olles UNICEFi rahvuslik esinduskuju, ilmus PETA plakateile ja propageeris veganlust. Tänapäeval osaleb peamiselt poliitilistes liikumistes. Presidendivalimiste ajal toetas ta agaralt Bernie Sandersit ja seejärel siirdus Hillary Clintoni leeri.