Film

Eestis linastub võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks esitatud skandaalne "Tom of Finland"

Õepoegadele armas onu Touko. Geidele kurikuulus Tom of Finland (5)

Triin Tael, 14. oktoober 2017, 00:01
GEIKUNSTISTAAR:  Filmis Touko Laaksoneni kehastav Pekka Strang usub, et salatsemine võib fantaasia käima panna. „Touko kandis oma piltidesse üle kõik selle, mida ta muidu väljendada ei tohtinud."Foto: VIDA PRESS
Vagurast Soome reklaamikunstnikust Touko Laaksonenist sai lukustatud magamistoaukse taga kurikuulus Tom of Finland, kelle joonistatud punnis musklite ja vemmaga mootorrattamehed erutasid ja tiivustasid geisid üle maailma. Mahasalatud homokunstitipp on nüüd Soome rahvuslik aare. Ometi ei teadnud tema lähisugulasedki, millist elu Touko tegelikult elab. 

Touko Laaksonen (1920–1991) muutis oma kunstiteostega ettekujutust mehe seksuaalsusest. Varem oli geisid kujutatud naiselikena, kuid tema joonistas jõulisi motika- ja mundrimehi, kes kelmikalt vuntsi muigasid. Teksades ja nahkpükstes väljakutsuvaid poose võtvad noorukid on nüüdseks juba ammu reklaamiesteetika osa. Kuid Laaksonen oli väga paljudele homodele ka vabastaja, kes andis neile loa oma mina mitte varjata ja elada nii, nagu süda lustib. 

Samal teemal

Tunnustatud Soome režissöör Dome Karukoski (“Polaarjoone sangarid“) kinnitab, et Touko Laaksoneni lugu ja julge eluhoiak olid talle elamus, mida ta tahtis oma filmi vahendusel jagada. „Tähistame selle filmiga Soome kangelast,“ ütles ta väljaandele Etelä-Saimaa. „Seda tüüpi, kes läks Kaarina väikelinnast ja muutis maailma. Seda võib vaadata ka inimene, kes pole Tom of Finlandi joonistuste fänn,“ kinnitas lavastaja.

Algselt oli Karukoskil plaanis vändata ingliskeelne film, kuid viie aasta jooksul muutus stsenaarium mitukümmend korda. Ameerika-teemalised episoodid lühenesid, samuti vähenes kaalukate tegelaste hulk. Lõpptulemus on Soome kohta erakordselt suure eelarve, nelja miljoni euroga valminud jutustus end klaverimängu ja reklaamjoonistustega elatanud mehest, kellest sai ülemaailmne homoerootika superstaar. 

Soomes on puhkenud Tom of Finlandi buum: näitused, raamatud, margid, muusikal, lõpuks ka mängufilm. Laaksonen pidi maha salgama nii oma eraelu kui ka homoerootilise kunsti. Sõjajärgses Soomes oli homoseksuaalsus kuritegu. Seadus tühistati alles 1971. aastal, kuid samal ajal jõustus säte, mis piiras homoseksuaalsusest rääkimist avalikkuse ees. See kaotas kehtivuse alles 1999 – kaheksa aastat pärast Touko surma. Ameerikas, kus Soome reklaamikunstnik Tom of Finlandina populaarseks sai, ei pidanud ta oma seksuaalsust varjama. Kuid sugulased said Touko tõelisest minast teada alles pärast tema surma. Mõnele oli see tohutu šokk.

Touko Laaksonen ehk Tom of Finland muutis oma kunstiteostega ettekujutust mehe seksuaalsusest. Tema joonistatud punnis musklite ja vemmaga mootorrattamehed erutasid ja tiivustasid geisid üle maailma.Foto: VIDA PRESS

Saksa mundris mehed sütitasid fantaasia

Õepoeg Tapani Vinkala rääkis Yle.fi intervjuus, et Touko oli tema lemmiksugulane, kes viitsis seltskonnas lastega jännata ja võttis neid kukile. Sedasama näitab ka film. „Touko kaks õde elasid Turus. Touko käis nende sünnipäevadel, tuli ka jõuluks ja sageli muulgi ajal. Käisime päris palju läbi.“ Touku elas koos oma tantsijast partneri, 1981. aastal vähki surnud Veli Mäkineniga ahk Nipaga 28 aastat koos, kuid keegi polevat midagi kahtlustanud, isegi mitte õepoeg. „Selline asi ei tulnud pähegi, kummalgi oli oma tuba. See oli sõjajärgse aja jäänuk. Paljudes korterites oli allüürnikke.“

Tapani, kes on samasugune vuntsidega vibalik nagu Touko, kahetseb, et onu ei saanud end vabalt väljendada. „Olen imeks pannud, kuidas küll inimene elada suudab. On olnud päris ränk ja raske, kui pole saanud tõtt rääkida. Nüüd on inimesed julgenud kapist välja tulla ja öelda, kes nad on.“ Tom of Finlandi seksuaalsust pritsivatesse piltidesse suhtub õepoeg rahulikult. „See on lihtsalt üks kunstižanr. Touko tööd on meisterlikult tehtud ja väga peenelt joonistatud. See, et seda teemat heaks ei kiideta, on muidugi iseasi. Aga ka Picassol on olnud teemasid, mida pole heaks kiidetud,“ mõtiskleb ta.

Dome Karukoski nendib, et ta ei saanud isegi aastatepikkuse uurimise järel sellest üsnagi ebatüüpilisest soomlasest sotti. Üks allikas oli jätkusõjas Helsingi õhukaitses tegutsenud Laaksoneni sõjaaegne päevik, mida ta pidas aastani 1943. Mundrimehed olid teda erutama hakanud just sõjas, eriti Saksa univormis mehed – nood nägid seksikad välja. Sõjakoledused jätsid kunstnikusse püsiva jälje, kuid ta suutis üleelamised positiivsesse vinklisse keerata. „Laaksonen joonistas surma eluks,“ tõdeb Karukoski.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee