Selgeltnägijate saatest lahkunud Helen: ajapuudus ja energiate rohkus takistavad ülesannete lahendamist (9)

„Tegelikult ma aimasin seda väga ette. Kui küsiti, kes täna välja kukub, tahtsin ma öelda needsamad kolm, kuid mängu tuli jälle enese mitteuskumine ning ma olin vait,“ ütleb Helen, et aimas oma saatest lahkumist ette. „Olin mingil määral selleks ette valmistunud, aga olin ka kurb, sest ma oleksin tahtnud rohkem oma võimeid katsetada,“ ütleb Helen. „Saate jooksul langesid lihtsalt mitmed halvad asjad kokku ja mul ei läinud nii hästi, kui oleks võinud.“ Tegelikult on Helen väljalangemise eest isegi tänulik. „Universum kaitses mind väljakukkumisega edasise eest – järgnevat pinget poleks ma üle suutnud elada.“

Osalejatel tuli lahendada ülesanne, mille keskmes mullu suve lõpul Tori alevis kummalistel asjaoludel surnud Ahto, kes elas Pärnu jõe lähedal suures ja tontlikus majas. Juhtunul oli vaid üks tunnistaja, kes on nüüd juba trellide taga. Selgeltnägijate ülesandeks oli välja selgitada, mis juhtus ja kas trellide taga istub ikka õige inimene. „Mulle anti ette kaks pilti ja Urmas küsis, kuidas need inimesed on omavahel seotud. Küsimus oli mu jaoks väga segadusseajav – ma ei saanud aru, kas ta ootab minult mingit väga keerulist vastust, et mida nad koos tegid või midagi sellist,“ räägib Helen, et juba ülesande algus läks tal keeruliselt.

Lisaks on saateolukorras sensitiividel väga raske keskenduda. „Üritasin transsi minna, aga olin enne seda just söönud ja see viis mu vibratsioonid üsna madalale. Ma oleks tahtnud transsiminekuks rohkem aega saada. Püüdsin oma ümbruse teha võimalikult pimedaks, et hakkaksin pilte nägema, aga saatejuht on hästi kannatamatu ja eriti kaua ei saa transis olla,“ selgitab Helen. „Ta tahtis, et räägiksin juba paari minuti möödudes asjast. Iga kord, kui ta vahele segas, katkestas ta õige laine ja sellele tagasi saamine võttis jälle palju aega,“ selgitab Kõpp. Naine lisab, et on energiate osas väga tundlik ja nii segab teda ka see, kui tema ümber on palju inimesi.

„Kui ma olen mõnele lähedasele ennustanud, siis ei ole nii suurt pinget – ta ei kiirusta mind takka, vaid ootab rahulikult ja siis ma hakkan asju nägema. Saates oled aga väga suure pinge all.“ Helen ütleb, et hakkas hiljem, pärast ülesande lahendamiseks saadud aja lõppu, asju nägema. „Siis ma enam sellele ei mõelnud, sest olin endas pettunud,“ tunnistab ta. Just ajanappus ja energiate rohkus takistasidki Heleni sõnul ülesande lahendamist. „Kuna ma eriti endasse ei usu ka, siis ma tihti ei ütle ka midagi erilist välja ja jätan pigem asjad enese teada,“ toob Helen veel õhe ebaõnnestumise põhjuse.

Kõpp muigab, et saatejuht Urmas Eero Liiv peab neid ilmselt ka natuke detektiivideks. „Ta vist eeldab, et me vaatame ruumis ringi, näeme mingit asja ja hakkame kohe mõtlema, et see on meie ülesandega seotud. Sensitiivid ei ole detektiivid ja kui tahad olla sensitiiv, pead loogika täiesti välistama. See ainult häirib sensitiivseid võimeid ja keegi sensitiividest loogikat ei kasuta.“

Selle kohta, et saatest lausa kolm inimest korraga välja saadeti arvab Helen, et ilmselt tahetigi osalejate arvu niimoodi drastiliselt vähendada. „Washtarat ei tahetud ju nagunii saatesse. Remi aga on tugev loogik. Tundus, et ta alguses nägi küll midagi ette – ta rääkis võtetel, et on asju unes ette näinud. Tegelikult tõi ta palju loogilisi seoseid ja saadeti ilmselt seetõttu koju,“ arvab Helen. „Mind ilmselt saadeti välja aga seetõttu, et inimeste arvates võeti mind sinna ainult selleks, et saatele reklaami teeksin.“