Villu Reiljan leppis prokuratuuriga kokku 33 000 euro suuruses rahalises karistuses (44)

Eile pärastlõunal arutati Harju maakohtus riigiprokuratuuri ja Edgar Savisaare protsessi hiljutise kaassüüdistatava Villu Reiljani vahel sõlmitud karistuskokkulepet.

Reiljanile esitatud süüdistuse järgi kohtus endine poliitik ja keskkonnaminister 15. detsembril 2014 Tallinna linnavalitsuses Edgar Savisaarega. Reiljani tollane tööandja, suurärimees Vello Kunman oli palunud tal rääkida linnapeale oma tütre Nõmmel asuva maja ehitusega tekkinud probleemidest ja paluda abi. Vello Kunmani tütre kinnistul Sihi tänaval toimunud ehitustegevusega polnud rahul Tallinna linnaplaneerimise amet, sest majaehitajad eirasid kinnitatud projekti tingimusi. Kunman leidis, et linnaametnikud olid pahatahtlikud ja palus linnapeal sekkuda. Vastuteenena oli ärimees pakkunud Keskerakonnale rahalist toetust 20 000 eurot. Savisaar lubas sõnumitoojast Reiljanile, et vaatab, mida saab annetuselubaja heaks teha. Varsti läinudki ehitus jälle endise hooga käima. 

Reiljan, kelle suhtes kehtib siiani talle pistise võtmise eest 2014. aasta suvel mõistetud tingimisi vangistuse neljaaastane katseaeg, jõudis aga koos Savisaarega tänavu suvel taas kohtupinki. Sel korral altkäemaksu vahendamise eest.

„Tuleb arvestada, et selle teo toimepanemise ajal 2014. aastal oli karistusseadustik veidi teistsugune ja siis käsitleti seda kuritegu pistise vahendamisena,“ selgitab riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kokkuleppe sisu. „Villu Reiljan on varem kohtu poolt karistatud isik ja siis oli ta ametiisiku staatuses. Tuleb arvestada, et 2014. aastal, kui eelmine kuritegu toime pandi, oli seaduses pistise vahendamise eest ette nähtud rahaline karistus või ühe aasta pikkune vangistus. Praegusel ajal on karistuse ülemmäär tõusnud viieaastase vangistuseni, mis karistusseadustiku põhimõtete kohaselt kohaldamisele ei kuulu. Prokuratuur leiab, et see varem mõistetud karistus peaks jääma praegusest kokkuleppest puutumata ehk siis täitmisele pööramata. Tänane kokkulepe kuuluks seega täideviimisele iseseisvalt.“

Karistuseks, milles riigiprokuratuur ja Villu Reiljan kokku leppisid, on Evestuse sõnul rahaline karistus 350 päevamäära (95 eurot ja 20 senti) ulatuses, mis rahalises väljenduses teeb 33 320 eurot. Arvestades, et ühe päeva on uurimisasutus Reiljanit ka kinni pidanud ja tema vabadust piiranud, tuleb sellest summast maha arvata kolm päevamäära. Lõplikuks karistuseks, milles kokku sai lepitud ja mis Reiljanil tasuda tuleks, on Evestuse sõnul 33 034 eurot ja 40 senti. Kui kohus leiab, et kokkulepe väärib kinnitamist, lisandub sellele summale veel ka teise astme kuriteo puhul välja mõistetav sundraha 705 eurot. Kahjunõudeid Reiljani vastu esitatud ei ole.

Villu Reiljan kinnitas kohtus, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis selle vabatahtlikult ja jääb kokkuleppe juurde. Reiljani kaitsjal, vandeadvokaat Margus Mugul, pole oma kliendi sõnadele suurt midagi lisada. „Kokkulepped selleks ongi, et hästikasvatatud inimesed neid täidaksid,“ ei kahtle Mugu oma kaitsealuse edaspidises seaduskuulekuses.

Kohus kuulutab otsuse, kas kinnitada sõlmitud kokkulepe või mitte, 19. oktoobril kell 13.

Villu Reiljan sõlmitud kokkulepet kommenteerida ei soovi, poetades vaid, et tema valimistel ei osale.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitab kümmekond minutit kestnud istungi järel, miks ei saa pöörata täitmisele Reiljanile 2014. aasta suvel mõistetud kolme aasta ja kuue kuu pikkust vangistust. „Käesolevas kokkuleppes taotleme rahalist karistust ning see ei tingi varem mõistetud tingimisi vanglakaristuse täitmisele pööramist. Nii on see olnud juba aastaid. Eelmise karistuse katseaeg kulgeb aga edasi,“ lausub Evestus selgituseks.