Äsja isaks saanud Roald Johannson: sünnituse nägemist peaks iga meesterahvas oma maises eksistentsis kogema! (21)

Johannson rääkis, et viibis sünnituse juures ja üritas oma naisele olla abiks nii palju kui võimalik.

„Püüdsin olla, nii palju kui üks meesterahvas suudab olla, suure töö teeb ju ära naine. Seal ei olegi midagi öelda, hoiad lihtsalt kätt, et tuhude vahel ütled, tubli, püüa veel. Ma olen küll üsna temperamentne ja energiline inimene, aga siis üritad ennast seal kuidagi maha suruda. Seal on ämmaemand, sünnitoetaja, üks hoiab ühest jalast kinni, teine teisest. Ei saagi midagi teha!“ naeris ta.

„See oli äge kogemus, pean ausalt tunnistama. See on ikkagi selline kogemus, mida üks meesterahvas maises eksistentsis peaks kogema. Kõik see nabanööri läbi lõikamine ja kõik, ma isegi katsusin seda,“ tunnistas mees, mille peale nii Kristjan Jõekalda kui Teet Margna grimasse hakkasid tegema.

Roaldi sõnul ei ole tema kunagi verd ega nõela kartnud. Kogu perekool, mis viimase aasta jooksul sai läbi tehtud, tegi temast nii tugeva mehe, et ta julges pealt vaadata, kuidas laps välja tuleb ja nabanööriga ise tegeleda.

Tütre nime Johannson aga avalikkusega jagada ei kavatse.

„Tema ei ole veel avaliku tegelane ja kui ta ühel päeval saab 18-aastaseks ja otsustab, et ta tahab tulla välja ja öelda oma nime, siis olgu nii,“ sõnas ta.

Esimesi nädalaid isana kirjeldab mees sõnadega „unetu“!

„Eks ma siiagi olen tulnud silmad sinised. Aga vahva! Ma võin olla tundide viisi selle pisikese imelise olevuse kõrval ja vaadata, kuidas ta magab. See on äge!“ rõõmustab ta, lisades, et mähkmete vahetamist ta ei karda.

„Roaldi nädala“ tarbeks hakkas mees materjali koguma juba juulikuust ning ta usub, et alanud hooaeg tuleb üsna põnev. Kõige raskemaks ülesandeks peab Johannson oma saatesse külaliste leidmist, kes tõsiselt teemadel, nagu näiteks puudega lapsed või dementsed vanainimesed, rääkida julgeks.