Trad.Attack!: aasta folklauluks valitud „Kallimale“ poleks äärepealt plaadile läinudki (1)
„Mul oli pikalt see arhiivisalvestis olemas, aga kuidagi polnud teistel selle osas veel inspiratsiooni tekkinud,“ meenutab Sandra. Ühel proovipäeval hakkasid nad Tõnuga selle laulu põhjal jämmima. „Sündisid mõned mõtted, mis hakkasid ka Jalmarile meeldima, ja nii ta vaikselt meie repertuaari sisse sulas.“
Etnokulpe ehk Eesti pärimusmuusikaauhindu jagati reede õhtul Viljandi pärimusmuusika aidas üheksandat korda. Trad.Attack! noppis võidu igal rindel, kus ansambel oli üles seatud. „Tunded on suurepärased!“ hõiskavad praegu Tšiilis tuuritavad bändiliikmed. „Sellel aastal tuli Eestis välja mitu head pärimusalbumit – Curly Strings, Rüüt, Estbel, Silver Sepp jne – ja kõik bändid on olnud ka väga aktiivsed. On suur au, et meie fännid meid nii toetavad ja hoiavad, kuulavad meie muusikat, käivad kontsertidel ja hääletavad etnokulpe!“ ütleb torupillimängija Sandra Vabarna.
Sandra ei salga, et muidugi lootsid nad neid auhindu saada. Enim panustasid nad parima albumi ja ansambli tiitlile, sest parim lugu on Sandra sõnul igaühe maitse asi. „Albumiga oleme sel aastal kõvasti tööd teinud ja ringi tuuritanud. See on meie karjääris väga oluline verstapost,“ lausub ta kollektiivi teise stuudioplaadi kohta. Peale välismaal rändamise andis bänd kodumaalgi kaks suurt kontserti. „On tore näha, et see töö on end ära tasunud ja meid on just fännid selle eest tunnustanud.“
Tõnu pühendab oma auhinna trummidele
Trad.Attack!-il on juba 12 etnokulpi: tänavusele kolmele auhinnale lisaks said nad 2014. aastal viis auhinda, aastal 2015 kolm kulpi ja möödunud aastal ühe. Sandra usub, et rahva silmis on kaalukaim aasta artisti etnokulp, mille Trad.Attack! pälvis neljandat aastat järjest. „Loomulikult on oluline ka parima albumi auhind, sest „Kullakarva“ on meile nagu oma laps. On ka suur rõõm, et arhiivisalvestistega lugu „Kallimale“ rahvale kõige enam meeldis. See näitab, et meie juured ja arhailine kõla on olulised,“ mainib ta.
Parima muusiku tiitli napsanud trummimees Tõnu Tubli ütleb, et on üdini meelitatud ja üllatunud. „Paar viimast aastat on olnud korralikult tuuritamist ja näen oma trummikomplekte üsna harva,“ tõdeb ta. „Selle auhinna pühendan oma trummikomplektidele, sest nemad on mu eneseväljenduse käepikendused ning ilma trummideta ei saakski ma lihtsalt sellise au osaliseks!“
Tõnu auhinna võtsid etnokulpide galal vastu tema vennad Siim ja Mati. Bändi ühel trofeel käisid järel nende taustajõud – tantsivad metsloomad. Parima ansambli auhinna tänukõne pidasid Sandra, Tõnu ja Jalmar aga telefoni vahendusel.
Muusikud tunnistavad, et neil oli tõeliselt kahju galalt puududa. „Oleme seal olnud igal aastal ja nii tore on alati pärast kiiret suve sõpru näha ja mõnusat sügisest Viljandit sisse hingata,“ lausub Sandra. Siiski vaatasid nad auhinnajagamist interneti vahendusel, sest Lõuna-Ameerikas oli siinse õhtuse gala ajal päev.
Ees veel kümme kontserti Ameerikas
Käsil olev USA ja Tšiili kontserdituur on Trad.Attack!-il ajaloo pikim. „Tuuri selgroog sai just murtud ja Tšiilis saime natuke ka puhata. Nüüd hakkab tuuri teine pool, mis on täis varajasi lende ja hiliseid kontserte. Ees on veel kümme kontserti Ameerikas,“ avaldab Sandra.
Sandra sõnul on seni üks ägedamaid hetki olnud võimalus musitseerida koos bändi hea sõbra Nano Sterniga, kes on Tšiilis lausa superstaar. „Kindlasti ka pikemad sõidud USA teedel New Mexicos, kus avanesid võimsad vaated.“ Bänd on kontserte andnud New Mexico ja California osariigis ning Tšiilis, nii festivalidel kui ka klubides ja kontserdisaalides. „Kõik need on olnud väga erinevad. Kuna meile meeldib esineda pigem festivalidel, sest seal on publik teatud festivalimeeleolus, tooks välja New Mexico Globalquerque festivali.“
Küsimuse peale, kas ette on tulnud ka viperusi, ütleb Sandra, et nende jaoks pole äpardusi enam olemas. „On kõigest erinevad olukorrad, kus tuleb lihtsalt rahulikuks jääda ja võtta parim, mis universumil pakkuda on. Meie esimene lend üle ookeani hilines ja pidime öö Chicagos veetma. Tšiilis ööbisime aga sellises AirBnb korteris, kus voodid olid karvu täis. Muidugi lasime need üle koristada,“ meenutab Sandra. Kodumaal maandub Trad.Attack! 22. oktoobri päeval. „Võite meile vastu tulla!“ kutsuvad nad.
Curly Strings: meie plaadi salvestas mees, kes on lindistanud ka Michael Jacksonit
„Hea, et meie kulbil on nimi Parim Uusfolkartist. Ma arvan, et me olemegi päris uudne, sest meil on väga palju omaloomingut,“ rõõmustab Curly Stringsi kontrabassimängija Taavet Niller.
Tegelikult oli bänd nomineeritud ka parima heliplaadi, artisti ja loo kategoorias. Neist auhindadest ilmajäämise pärast seltskond kurbust ei tunne. Lauljatar Eeva Talsil on hoopis kahju, et Eestis on nii palju ägedaid folkartiste, kes on jäänud märkamata. „Minu unistus oleks, et nominentide valik oleks suurem ja veel enam artiste saaks tähelepanu. Ei olegi tähtis, kes lõpuks võidab.“ Tõesti, aasta jooksul anti Maarjamaal välja 18 folkplaati. „Eesti pärimusmuusika rokib, on populaarne ja äge! Kuulake seda muusikat!“ kutsub Eeva kõiki üles.
Pea aasta tagasi teatas Curly Stringsi eelmine kitarrist Jalmar Vabarna, et lahkub bändist ja pühendab end edaspidi Trad.Attack!-ile. Tema asemel sai ansamblis koha Jaan Jaago. „Sisseelamine oli hästi loomulik. Oleme kõik juba omavahel mitu aastat tuttavad ja mänginud kõik koos teistes ansamblites,“ ütleb Jaan. „Selles polnud midagi üleloomulikku või veidrat.“ Eeva sõnul oli Jaan nende jaoks üks ja ainus valik ja on oma rolliga suurepäraselt hakkama saanud.
Curly Strings on asunud ka maailma vallutama. Sel aastal on nad käinud Saksamaal, Hollandis, Austrias, tuuritanud Kanadas, külastanud Ameerikat ja Poolat. Novembri lõpus põrutavad nad Jaapanisse ning uue aasta algul taas Ameerikasse.
Erilisimaks reisiks peavad bändiliikmed aga Hispaanias käiku, kus salvestati nädalaga uus plaat. Koostööd tegi ansambel maailmakuulsate muusikutega. „Saime sõbraks Grammyle nomineeritud viiuldaja Casey Driesseniga, kes produtseeris meie uue albumi,“ paljastab Eeva. „Ta elab Hispaanias ja kutsus meid sinna salvestama. Mõtlesime, et läheme ja teemegi nädalaga plaadi valmis. Casey tutvustas meid Dani Castelarile, kes on salvestanud Michael Jacksonit ja olnud temaga viis kuud stuudios,“ kirjeldab lauljatar vedamist.
„Castelar oli meie ansamblist väga vaimustuses. Meie jaoks oli muidugi väga suur kompliment, et selline A-kategooria helimees, kes võiks valida ükskõik millise artisti, on nõus meid salvestama.“
Kommentaarid