SÕBRAD ELUS JA LAVAL: Don Quijote (Peeter Jakobi) ja Sancho Panza (Erik Ruus) Rakvere Teatris 1995. aastal Üllar Saaremäe lavastuses.Foto: Avo Seidelberg/ Rakvere Teater
Inimesed
7. oktoober 2017, 00:06

Üllar Saaremäe meenutab, et Peeter Jakobi oli ühtpidi vaoshoitud, lugupeetud ja intelligente, teistpidi aeg-ajalt nagu piksejumal Zeus

„Peeter Jakobi kehastatud Ivo Schenkenberg oli nõukogude naiste seksisümbol.“ (28)

OLED SA TONT VÕI INIMENE: Vürst Gabriel (Aleksandr Goloborodko) ja Ivo Schenkenberg (Peeter Jakobi) „Viimses reliikvias“.     (Tallinnfilm)

„Legendid pajatavad, et Peeter Jakobi sarnane džentelmen hakkas liikuma Rakvere teatri lõpupeole, aga leiti valges ülikonnas lilleklumbist, enne kui sõu pihta hakkas. See oli periood, kui Peeter tuli Estoniast Rakverre ning lõi kõigele käega: hoidke mind kinni või ärge hoidke, nagunii olen ma siin sunnitööl,“ meenutab 21 aastat Rakvere teatrit juhtinud Üllar Saaremäe legendaarse näitleja Peeter Jakobi algusaegu Rakvere teatris.

„See oli lihtsalt mässuline nooruspõlv, kui ta oli Ivo Schenkenberg, Estoniast lahti lastud ning lasi kõrge kaarega provintsi täis,“ loob Saaremäe kujutluspildi Peeter Jakobist ja tema esimestest, kohati tormilistest aastatest Rakvere teatri näitlejana.

„Peeter rääkis, et 70ndate alguses, millisesse aega jääb ka „Viimne reliikvia“, oli tema elu üks pärisosa alkohol, et ta eesmärk oli siis ennast lihtsalt täis juua. Olgu siis suvalisel prallel või esietenduse peol. Tema eesmärk ei olnud suhelda, talle kanti kandikul ette ja ta kasutas selle täielikult ära. Hiljem on Peeter tunnistanud, et kahetseb seda aega, aga tagasi sa seda ju ei võta. Nii heitiski ta päris tihti endale ette oma nooruspõlve ja kuulsusega kaasaskäivat elumere lainetesse sattumist,“ meenutab Saaremäe jutuajamisi kolleegi, aga ennekõike sõber Jakobiga.

Edasi lugemiseks: