Inimesed

Üllar Saaremäe meenutab, et Peeter Jakobi oli ühtpidi vaoshoitud, lugupeetud ja intelligente, teistpidi aeg-ajalt nagu piksejumal Zeus

„Peeter Jakobi kehastatud Ivo Schenkenberg oli nõukogude naiste seksisümbol.“

Jaanus Kulli, 7. oktoober 2017 00:06

28 KOMMENTAARI

v
vaataja/ 9. oktoober 2017 11:59
Olen küll nõukaaegne, aga pole kunagi seda filmi heaks ega kultuslikuks pidada suutnud, üks jant vaid...raamat hea.Filmis oli Gabrieli mänginud Goloborotko tõesti kena mees, Agnese osatäitja ei meeldinud, Peeter Jakobi, Ivo osatäitja ,polnud küll mingi unistuste mees...Jama, kui kõik asjad pannakse ühte patta seksiga seoses...
j
jätkake samas vaimus/ 8. oktoober 2017 23:27
ÕL- is on oskond mis toodab totakaid teemasid, mida ebloogilisem ja provokatiivsem, seda parem omanikele. Siin konkretne teemqa tõestuseks, homme tuleb uudis, et Kevade filmis oli Lible naiste sex ideaal.
k
kahju küll,/ 8. oktoober 2017 14:56
aga ei tea kedagi, kes oleks unistanud Ivost, ikka Gabriel oli tüdrukute lemmik.
m
Minule meeldisid m6lemad./ 8. oktoober 2017 14:08
nii Gabrieli kui Ivo kehastasid filmis väga mehelikud ja nägusad mehed. Olin väike kooliplika, kui filmi esmakordselt näidati, aga peaaegu k6ik filmi peategelased näisid mulle ja klassikaaslastele väga ilusad ja kenad. Agnese osas oli imeilus läti näitlejanna, kes kahjuks samuti on praeguseks elavate kirjast lahkunud.
n
nõukaaegne/ 7. oktoober 2017 15:06
Sel ajal polnud seks ees ja taga nagu praegu. Aga Saaremäe oli tollal poisiklutt ja jooksis omasugustega Nõmme vahel ringi. Aga vahva vend oli, hakkaja selline...
k
Kulla Üllar Saaremäe/ 7. oktoober 2017 13:28
Sina oled ise seksisümbol ja mehelik mees, Jakobi polnud iialgi minu maitse.
A
!/ 7. oktoober 2017 15:37
Anna siis aadress või telefoni number kah.
m
maakas/ 7. oktoober 2017 12:21
mina jälle mõtlesin, et kui keegi tahaks saatanat maalida, oleks Jakobi sobiv modell.tõega!
m
maakale/ 7. oktoober 2017 13:39
Idee pole eriti originaalne. Ilmselt on see inspireeritud nõukogude-aegsest muusikalisest lühifilmist "Ahvatluste tund", kus see härra just sellist müstilist persooni mängis. Isegi hobusekabi koos läikiva kabjarauaga olid talle külge sätitud, et ehtsam välja näeks.
k
Kalm/ 7. oktoober 2017 19:50
Sama kabjaline samas lühifilmis üritas õde Lengilegi keelt kõrva ajada - pruut kukkus aga pipardama .
v
Van Ames/ 8. oktoober 2017 19:23
Täpselt, ja Owe Petersell on ju valatud Mefistoteles, tundub hämaras et isegi sarved on peas!
p
Pistoda laul/ 7. oktoober 2017 12:19
"Pistoda laul" on 100% plagiaat, 1966 aasta Simpsoni laulust:
https://www.youtube.com/watch?v=UhjkJIPOGO8
j
jälle targem/ 7. oktoober 2017 19:58
hea tähelepanek. samas väga hea cover. kahju isegi!
e
EI TEADNUD/ 7. oktoober 2017 21:16
Tundub tõesti ,et Naissood " natuke " kaaperdasid
n
no/ 8. oktoober 2017 09:11
Laulu üldine plaan on sarnane, aga meloodia ikka hoopis teine. pealegi Simpsoni laulus rohkem räägitakse kui lauldakse. Kui poleks seda kitarritinistamist, poleks sarnasust ollagi. Selliseid laulukesi on maailmas palju.

e
eve/ 7. oktoober 2017 11:49
alati saavad märulifilmid õnneliku lõpu, aga olen ikka mõelnud, miks Gabrielil lõpukaadris nii murelik nägu oli. Ju ta juurdles, mis edasi saab. Abielluks Agnesega, saaks kümme last ja töötaks eluaeg näiteks möldrina?
e
evele/ 8. oktoober 2017 09:22
Kohe näha, et veel üks, kes on palju kordi vaadanud filmi, aga pole viitsinud originaalteost läbi lugeda. Loe Eduard Bornhöhe raamatut "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ja sa saad teada, et Gabrielil polnud küll vaja möldrina tööd teha ega muul viisil äraelamiseks suuremat vaeva näha. Ja "Viimne reliikvia" pole mingi märulifilm.
j
just/ 7. oktoober 2017 11:44
ivo oli mu jaoks antikangelane - vennatapja, vägistajate päälik, manipuleerija, hingetu olend
s
7. oktoober 2017 13:03
see oli vene luul ivost.
t
to// 7. oktoober 2017 14:03
Negatiivse, laimava pildi Ivost kui bandiidist ja vägistajat pealikust maalis teatavasti meie kirjanik Eduard Bornhöhe, kes oli ise suur venestamise pooldaja ja tahtis seega igati tsaarivõimude ees pugeda. Tänu sellele sai ta algul 1893.a. ametnikukoha Tallinna linnakohtusse, vanast peast 1907.a. Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistuja väärika ning tulusa ametikoha.
Tegelikult oli see päris ajalooline Ivo Schenkenberg aga üsna osav ja vapper sõjamees ning väepealik, kes oskas vene rüüstajate eest linna põgenenud talurahvast ja linnakehvikest moodustada ning välja õpetada vägagi eduka väesalga. Mis saavutas sõjas mitme aasta jooksul mitmeid võite endast arvukamat vene väeüksuste üle.
ü
Ühesõnaga/ 8. oktoober 2017 05:24
...oli metsavendade grupi juht.
t
to Ühesõnaga/ 8. oktoober 2017 18:59
See "metsavedade grupp" ulatus ikka sadadesse, paremail päevil ka üle tuhande, mis oli tollal arvestatav väesalk. Ning peeti nii varitsuse ja sissisõda, kui anti ka suuremaid lahinguid vene väesalkade vastu. Näiteks löödi ka tatari ratsaväge kui ka bojaaride sõjasalku. Vallutati ka asustatud punkte.
t
to just/ 7. oktoober 2017 13:57
Millise venna ta siis ära tappis? Olgu siis filmis või raamaus. Oma venda Cristopherit igatahes küll mitte, see oli küll vapper, kuid mõtlematu uljaspea ning langes hiljem Rakvere all tema salgas venelaste vastu võideldes.
Muuseas, too filmi-Gabriel polnud ei ta vend ega isegi mitte poolvend. Vaid Ivo isa, Tallinna mündimeistri poolt peresse kasvama võetud vanemateta segavereline kasulaps.
Negatiivse pildi Ivost kui bandiidist ja vägistajat pealikust maalis teatavasti meie kirjanik Eduard Bornhöhe, kes oli ise suur venestamise pooldaja ja tahtis seega igati tsaarivõimude ees pugeda. Tänu sellele sai ta algul 1893.a. ametnikukoha Tallinna linnakohtusse, vanast peast 1907.a. Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistuja väärika ning tulusa ametikoha.
Tegelikult oli see päris ajalooline Ivo Schenkenberg aga üsna osav ja vapper sõjamees ning väepealik, kes oskas vene rüüstajate eest linna põgenenud talurahvast ja linnakehvikest moodustada ning välja õpetada vägagi eduka väesalga. Mis saavutas sõjas mitme aasta jooksul mitmeid võite endast arvukamat vene väeüksuste üle. Lüües muusas ka Ivan Groxznõi tatarlaste väeüksusi. Muuseas vallutas ta ka näiteks venelaste käest tagasi Tartu. Väesalk kaotas ning löödi puruks mitmekordses ülekaalus olevate vene vägede poolt Rakvere lahingus. Ja seda suuresti tänu just vend Christopheri omavolilisele tegevusele ning allumatusele.
m
Moderaator korjas ära./ 7. oktoober 2017 14:00
Ajaloolisest päris Ivo Schenkenbergist ei tohi kirjutada tabuteema! Kuigi too raamatu ning hiljem filmi antikangelane on tegelikult pigem päris Ivo Schenkenbergi laimav karikatuur.
m
Mida asja/ 7. oktoober 2017 11:25
Pigem ikka Gabriel, Jakobi võib ainult unistada sellest.
s
Sellega ei saa küll nõustuda/ 7. oktoober 2017 11:17
Tollal polnukdi sellist asja olemas nagu seksisümbol. Kui aga valida, siis Ivo Scenkenberg oleks viimasel kohal.
T
!/ 7. oktoober 2017 14:06
Terminit küll veel polnud kuid nähtus oli sellegi poolest. Et mõned filmide koloriitsed meeskangelased tüdrukud unistama ja fantaseerima panid. Nii et ihu värises ja tuttki niiskeks läks.
t
to 11:17/ 7. oktoober 2017 15:43
Tõesti või? Aga kas sa pole tähele pannud, et negatiivsed, pahad poisid romantilistele naistele just eriliselt meeldivadki. Ikkagi originaalsemad ja romantilisemad, kui mingid igavad pehmod.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee