INTERVJUU | Merle Lilje: 42 aastat laval ja lõppu pole veel näha! (20)

Merle, 12. oktoobril on tulemas „Soovikontsert“ Salme Kultuurikeskuses – mida see kontsert sinu jaoks tähendab?

See tähendab järjekordset toredat koostööd meeldivate artistidega. 

Suvel juba saite nendega koos tuuritada – millised emotsioonid meelde jäid?

Väga toredad! Kõik on suurepärased lauljad ja kontserdid olid toredad ning kõik läks hästi. Väga palju vihma ka ei olnud. Eestis ju muidu kogu aeg sajab, aga siis õnneks olid enam-vähem normaalsed ilmad. Rahvast oli, kõikidele meeldis.

Milline repertuaar Salme Kultuurikeskuses esitamisele tuleb?

Seal me esitame Toivo Asmeriga peamiselt duette. Seal soololaule väga ei ole, kuna  esinejaid on palju. Kindlasti esitame laule „Soov“, „Saatus“, „Päikest“  ja veel mõningaid.

Milline on sinu enda lemmiklaul, mida meeldib enim laval esitada?

Neid on väga palju, raske on valida. Aga kui lähtuda sellest, mida rahvas armastab, siis kindlasti on kaks laulu – „Soov“ ja „Saatus“. Need on sellised südamelähedased ja nendes lauludes on hästi palju head energiat. On alati näha, et kui neid laulame, siis need lähevad lood rahvale korda ning läbi selle on need ka mulle väga meeldivad laulud.

Mille poolest on just need lood südamelähedased?

Neis lauludes on selline tugev energia ja kui teisest küljest võtta, siis näiteks „Soov“ oli kõige esimene laul, mida ma selles koosseisus laulnud olen. Selle laulu puhul ütles Toivo Asmer mulle kunagi väga mitu aastat tagasi „Kas sa ei tahaks laulda koos minuga seda laulu?“. Ta saatis mulle sõnad ja fonogrammi. Ma siis kuulasin ja mõtlesin: „Ooo! See on just selline laul, mis minu hingega sobib väga kokku!“. Siis läksin stuudiosse, laulsin selle ära, Toivo laulis oma partiid ning nii see meie koostöö Toivoga algas. See on märgiline laul just selle tõttu. Aga üldse on neil lauludel väga hea sõnum, väga head sõnad ja inimesed tunnevad ennast läbi nende laulude ära. Väga tore on neid laule laulda. „Soov“ on väga jõulise teemaga laul. 

Milline lavapartner on Toivo Asmer?

Ta on väga tore! Selles mõttes, et ta ei ole ju professionaalne laulja, kes päevad läbi tegeleks muusikaga. Tal on väga palju muid tegevusalasid. Aga peab ütlema, et ta on väga andekas, töökas ja näiteks üks asi, mis on meie puhul huvitav, on see, et me praktiliselt ei tee proove. Me õpime mingi uue laulu ära –  igaüks oma kodus, siis me laulame selle stuudios sisse ja sellega ta ongi meil lõplikult selge. Me läheme lavale ükspuha millal ja kus ning uus laul tuleb hästi välja. Me ei pea seda enam koos harjutama. Selles mõttes on Toivoga väga lihtne töötada, et temaga ei ole mingisuguseid lisaprobleeme. Ühesõnaga väga-väga tore.

Kas esinedes Toivoga on juhtunud ka mingisuguseid humoorikaid momente?

Ei noh, mis on juhtunud – näiteks tuul viib vahel noodid ära. See on olnud naljakas sellepärast, et kui on olnud soolokontserdid, kus on olnud rohkem laule, siis me ei suuda kõiki laule pähe õppida. Ja vahel on juhtunud, et tuuleiilikene viib lihtsalt need sõnad minema ja siis mõtleme, et mida nüüd kõike kokku luuletada! Aga õnneks ei ole tuul noote nii ära viinud, et need lendavad kuskile kaugele-kaugele, vaid oleme olukorra ikkagi lahendanud ja mitme peale on ka mitmed sõnad, nii et oleme hakkama saanud. Sellised asjad on täiesti tavalised, et ma kuulutan välja „Nüüd tuleb laul Toivo lapsepõlveradadelt“ ja siis algab kogemata hoopis mingi teine laul. Siis ajab iseennast ka naerma, et räägid publikule, et tuleb südamlik vanaema lemmiklaul ja tuleb hoopis mingi trillallaa-trallallaa. 

Mida üleüldse on muusika sinu elus muutnud? Mida muusika sulle tähendab?

Muusika on minu elukutse. On ka teisi elualasid, millega tegelen, aga see on ikkagi mul juba... nüüd, selle aasta augustis sai 41 aastat. Või 42? Jah – 42 aastat ja lõppu pole veel näha! Augustis 1975 jõudsin esmakordselt estraadile ansambliga Laine. Sealtmaalt kuni tänase päevani olen muusika ja laulmisega tegelenud ja kodus on see ka väga suur teema, sest mu abikaasa on samuti professionaalne muusik ning muusika on üks osa meie elust.

Kujutaksid sa täna ette oma elu ilma muusikata?