VÕRNO PRUUKIS SUUD: president Kaljulaid tuli praamil vastu kui Orissaare seeneline! (64)

„Kuivastust Virtsu väljunud praamil nägin vabariigi presidenti lähedalt,“ kirjutab Võrno Facebookis. „Seljas murelivärvi sulejope. Peas beežikarva fliisist pibo ja jalas ecrud slimmid. Kadrioru pressiteade sügispuhkusele läinud presidendist on jäänud muude uudiste alla? Muul moel ei suutnud ma seletada seda, et meie president mulle nagu Orissaare seeneline praamil vastu tuleb.“ 

Võrnole ei meeldinud ka see, et president pühapäevasel päeval ja seenelise kostüümis ikka vilkurite saatel sadamast minema kimas.

Pildiline vastus Facebookis

President Kaljulaid ei viitsinud Võrnoga vaielda, vastas vaid Orissaare kultuurimaja fotoga Facebooki lehel. 

Võrno ei jäänud võlgu ja tuletas meelde, kuidas president Luksemburgi eesti kooli õpilastele rääkis, et tema ei mõista jutte õnnelikust lapsepõlvest Nõukogude Liidus. Orissaare kultuurimaja kui ühe stalinistliku arhitektuuri näite propageerimine ei sobi Võrno arvates selle jutuga hästi kokku.

President tögas omakorda Võrnot

„Mulle meeldib artikkel Õhtulehes, kus Anu Saagim kirjutas, et presidendi garderoob on eesistumiseks valmis ja oli väga rahul minu garderoobiga,“ kasutas president Kaljulaid täna Jüri gümnaasiumi õpilastele esinedes ära võimaluse Võrnot tögada. „Arvan, et tema on ka autoriteet, mitte ainult – mis tema nimi nüüd oligi – Hannes Võrno! Ma isiklikult usaldangi Anu Saagimi maitset, kui asi puudutab rõivastust, pisut rohkem kui Võrno oma.“

Saagimi lõplik edasikaebamatu kohtuotsus  

„Härrasmees daami riietust ei kritiseeri,“ ütleb tahtmatult võõrasse vaidlusse sattunud Anu Saagim. „Meestel ei sobi naiste välimust kunagi sellisel kombel arvustada, olgu tegemist presidendi või piimapoe müüjaga. Riietus on tänapäeval nii väheoluline. Sisu on palju tähtsam kui koor.“

„Olin kord teatris ja mul oli seljas ilus roheline seelik,“ meenutab Saagim üht vahejuhtumit Võrnoga, kellest tal on seni vaid meeldivad mälestused. „Vaheajal liikusin ringi, lobisesin sõbrannadega ja siis tuli minu juurde Hannes. Ta palus vabandust ja ütles, et mul on seelikul üks suur tume plekk. Tema tuli minu juurde ja ütles seda, aga kõik ülejäänud tuttavad ei teinud märkamagi.“