Oleg Sapoznini raamatuesitlusFoto: Martin Ahven
Raamat
5. oktoober 2017, 19:50

GALERII | Oleg Sapožnini elulooraamatu aluseks said 17 magnetofonilinti

„Isa oli minu jaoks džentelmeni musternäidis. Seda nii oma käitumises, oma olekus, kui eriti käitumises naisterahvastega. Daami uksest sisse laskmine, lillede kinkimine, austuse avaldamine – see kõik oli talle enesestmõistetav,“ iseloomustas neljapäeval pubis Chicago raamatu „Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur“ esitlusel Piret Kooli poolt kokku kirjutatud peategelast poeg Vladimir Sapožnin.

Kirjastuses Post Factum välja antud raamatu esitlus ei toimunud lokaalis Chicago juhuslikult, sest see asub WW Passaažis, kuhu 1911. aastal kavandas kaubamaja juba Oleg Sapožnini vanaisa Wassili Woinoff, kuid mis sellised funktsioonid sai alles pärast Eesti taasiseseisvumist.

Autor Piret Kooli märkis kokkutulnutele, et ta poleks eales uskunud, et raamat saab sedavõrd paks ja raske. „Käsikirjas oli 448 tuhat tähemärki,“ tähendas ta. Lisades, et raamat pealkiri peaks vihjama Oleg Sapožnini rahutule hingele, tema mitmekülgsele tegevusele ja ettevõtmistele, mille sisse mahtus töö Eesti Energias, ministrite nõukogus, Tallinna purjeregatiga seonduv ning filharmoonia ja passaaži juhtimine. Lisaks 60 aastat tegutses ta kohtunikuna maailma tippjalgrattavõistlustel. „Sellest kõigest on raamatus loomulikult juttu, nagu ka ta mõnedest vigadest. Aga nagu iga eluloo puhul jääb üht-teist ainult tegijate teada ning ma leian, et see on õige ja inimlik, sest see, kuidas aja milliste mõtetega elada nii pikka  ja säravat elu, on siiski oluline ning see kõik on ka kaante vahele jõudnud,“ märkis Piret Kooli. „See on inspireeriv lugemime. Mind aitas see minu elu ühel raskemal perioodil ja ma pole vist kunagi niipalju naeratanud, nagu seda raamatut kirjutades.“

Koolile olid suureks abiks 17 magnetofonilinti, millele oli Oleg Sapožnin lugenud peale seiku oma eluloost. „Tegelikult räägib see vaid ühest – kuivõrd Oleg soovis  dokumenteerida oma ajastut, oma elu, kultuurilugu, spordilugu. Ta tegi seda väga detailselt,“ märkis Piret Kooli. „Kirjutades sain aru, et tegelikult peaks olema 18 köidet ja isegi siis ei mahuks kõik selle inimese teod, kaaslased ja emotsioonid kaante vahele. Alati tuleb teha valik. Samas raamat peab meeldima ja teisest küljest peab ta olema aus. Raamat peaks ärgitama lugema, aga ta ei tohi olla kergemeelne,“ lisas Kooli.       

Esitlusel meenutasid päevakangelast ka Oleg Šapožnini lesk Virve, endine jalgrattakohtunik Rein Kasela, konkurent tantsupõrandalt Ants Tael ja Sapožnini filharmoonia päevilt Rein Lang.

 Õhulehele lisas poeg Vladimir Sapožnin, et ühte hetke või mälestust on raske ja isegi võimatu oma isast, tema elust ja mälestustest välja tuua.  „Sest ta oli sedavõrd mitmekülgne,“ tõdes Vladimir. „Isal oli Eestiaegne kasvatus, lisaks tsaariaegse kasvatuse sai ta oma emalt. Nii et isa oli tõeline džentelmen ja isegi nõukogude võim ei suutnud teda murda. Ta kohtles kõiki naisterahvaid võrdselt, polnud vahet, kas see oli teenindaja kohvikus või operetiprimadonna. Tema jaoks olid kõik naisterahvad daamid.“ Vladimir Sapožnin lisas, et eriti noore poisina oli isa talle suureks eeskujuks.  „Aga ka hiljem, kui koos äri tegime ja passaaži üles ehitasime.“

Raamatu toimetajad on Piret Veigel ja Annika Poldre, kujundaja Piia Stranberg.