Tele

„PEALTNÄGIJA“: „Mu isa ja ema... kaklevad.“ Laste südantlõhestavad kõned häirekeskusesse (56)

Toimetas Greete Kõrvits, 4. oktoober 2017 20:54
HäirekeskusFoto: Heiko Kruusi
Sellenädalane „Pealtnägija“ räägib perevägivallast läbi selle pilgu, mis on ehk kõige valusam - vägivalda pealt näinud lapse. Saates mängitakse televaatajale lindistusi laste kõnedest politseisse ja kiirabisse, väikese inimese suurte-suurte muredega.

„Tere, häirekeskus kuuleb!“ „Tere. Seda, et... mu isa ja ema... kaklevad. Kogu aeg.“ Nii algab südantlõhestav kõne, kus väriseva häälega poiss üritab pisaraid tagasi hoides abi saada.

Samal teemal

Päästekorraldaja Meelis Pihu nendib kurvalt, et sellise kõne võtab vähemalt kord nädalas vastu iga päästetöötaja. Lapsele esitatud küsimused peavad olema õiged, et paanikas ning hirmul laps rahuneks ja arusaadavalt vastaks. Kuid palve: „Palun tehke nii, et mu isa enam ema ei lööks!“ teeb silma märjaks ka kogenud politseitöötajal. Telefonikõne, kus oma tuppa peitunud tüdrukukese jutu taustal kostuvad tema venna hirmukarjed, võtab kõhu alt õõnsaks.

Lastele maast madalaks selgeks õpetatud number 112 ning ka see, et tänapäeva lapsed on julgemad ja oskavad telefoni kasutada (sageli ka omavad oma telefoni), on viinud selleni, et järjest enam koduvägivallajuhtumeid jõuab politseini just tänu lastele. Psühholoogiliselt ei saa see lapse jaoks kerge olla - mingis mõttes oma kodu, oma vanemate või ühe vanema vastu välja astuda ja usaldada võhivõõrast inimest, kes asub teisel pool telefoni. Millist julgust see võtab ning kui tõsine ja räige see olukord peab olema, et laps ennast niimoodi ületab, võivad täiskasvanud vaid ette kujutada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee