„RADARI“ VIDEO | Eestis on narkootikumide võõrutusravil igal aastal vähemalt kümmekond vastsündinut (10)

Saates tutvustati 1 kuu vanust beebit, kes pealtnäha nagu tavaline laps välja näeb. Kuid ta on oma ema tõttu haiglas, sest ta ema on narkomaan ja selle tõttu on lapsel käsil praegu võõrutusravi.

Arsti sõnul on lapsel nii emotsionaalsed kui füüsilised vaegused. Puudub teave selle kohta, kui palju ühes aastas sünnib beebisid, kel on võõrutusnähud. Tallinna lastehaiglasse jõuab igal aastal ravile kuni 10-15 beebit, kes peavad kohe sündides saama võõrutusravi. Kuidas ja mis hinnaga saavad kasvavad neist normaalsed lapsed? Kas narkomaanil peaks olema üldse õigus lapsi ilmale tuua?

Hetkel viibib lastehaiglas kaks beebit, kes sündisid sama sündroomiga.

Natalja, kes sünnitas kuu aega tagasi, tunnistab, et sattus narkootikumide küüsi ühe sõprusringkonnas, kus proovis nii amfetamiini ja heroiini. Kuigi tal hakkas esimest korda raskeid narkootikume tehes halb, talle see kogemus siiski meeldis, seetõttu tekkis soov seda tihedamini proovida. Kui raha narkootikumideks ei olnud, tähendas see, et tal tekkisid võõrutusnähud, samad võõrutusnähud on ka nüüd ta beebil.

Tallinna lastehaigla arsti Merle Paluste sõnul on pea kõik lapsed, kelle ema on raseduse ajal narkootikume kasutanud, või metadooni asendusravil, sündinud võõrutusnähtudega, mis on sama hullud, kui emal endal.

„Lapsed on hästi rahutud, kuni krampideni välja, lihaskrambid, krambid, värinad jalgades, mis on valulikud ja sellest tuleneb rahutus. Sageli ei saa nad söömisega hakkama, neil on kõhulahtisusus, palavik, hingeldus. Sellised tõelised nii emotsionaalsed kui füüsilised vaegused on lapsel. Rahutus väljendubki selles, et ta magab peale toitmist tund aega ja ülejäänud aja on halb olla ja nutab,“ selgitab Paluste.

Vastsündinutega on vastsetel vanematel niigi tükk tegemist, kuid võõrutusnähtudega võitlevate beebide eest on veel raskem hoolitseda.

„Need lapsed on tegelikult sellised, kes tahavad väga rahu. Neile ei meeldi, kui neid kussutatakse, raputatakse, nad tahavad, et nad oleksid rahulikult voodis, nad tahavad sagedast toitmist, pooleteist-kahe tunni tagant, sest nad ei suuda pikalt magada. Lisaks söömishäiretele ei suuda nad korralikult imeda, nad on nii rahutud, et nad ei saavuta seda imemisvaakumit ja nad söövad korraga hästi vähe,“ räägib arst.

Narkosõltuvuses beebide ravi kestab kuni kuus nädalat, raviks on rahustid ja opioidid, kogus oleneb lapsest, kuid laste võõrutussündroom kestab väga pikalt.

Saates oma loo rääkinud Natalja on metadoonravil olnud juba 12 aastat ning tal on juba kolm last. Kuigi ta pole suutnud narkootikumidest täielikult loobuda, läks ta üle metadoonile ning seda tarbides ta esimese lapse 21-aastaselt sünnitaski. Metadoon on opioid ning mõjub tegelikult lapsele samamoodi nagu heroiin.

„Mul oli väga väike doos. Sünni järel ei vajanud laps mingit ravi. Ta sündis ja läksime koju. Ei olnud halb ega midagi. Hoidsin teda kogu aeg süles, ta magas minu juures. Sest minul tekkis süütunne, et äkki tal pole ikka hea. Seepärast püüdsin teda alati süles hoida, enda lähedal,“ rääkis naine.

„Kui teine laps sündis, oli metadoonikogus suurem. Umbes nagu praegu, natuke vähem. Raseda jaoks peetakse seda suureks doosiks. Teine laps tundis end sündimise järel halvasti. Jäime kuuks ajaks haiglasse,“ tõdeb narkomaanist ema, kes tunnistab, et võõrutusnähtude käes piinlevat last on tal halb vaadata, tekib abituse tunne ja süümepiinad.

„Mõistad, et see on sinu süü, sina ju tegid sellise otsuse. Kõik see koos on muidugi väga raske,“ sõnab ta.

Vaata kogu lugu videost!