Inimesed

Kas see kaunis akt on Mona Lisa visand? 

Triin Tael, 3. oktoober 2017 14:42
LAHTI RIIETATUD MONA LISA? Louvre'i eksperdid usuvad, et „Monna Vannana“ tuntud renessansiaegne akt võib vähemalt osaliselt olla Leonardo da Vinci enese kätetöö.Foto: VIDA PRESS
Louvre'i kunstimuuseumi eksperdid usuvad, et üle 150 aasta teises kunstikollektsioonis hoitud söejoonis aktist võib olla Leonardo da Vinci „Mona Lisa“ visand.

„Monna Vannaks“ kutsutavat aktiportreed on varem omistatud Leonardo da Vinci (1452–1519) ateljeele üldiselt, kirjutab BBC News. Kuid eksperdid on leidnud asitõendeid, mis paistavad kinnitavat: renessansikunsti suurkuju töötas „La Gioconda“ ehk „Mona Lisa“ kõrvalt ka selle söejoonise kallal.  Pariisis Louvre'i muuseumis tehtud analüüs näitab, et 1862. aastast Chantilly lossi Conde'i muuseumi renessansikollektsioonis asunud aktijoonis on vähemalt osaliselt Leonardo töö. 

Samal teemal

„See, kuidas sel joonisel nägu ja käed on edasi antud, on väga märkimisväärne,“ rääkis Louvre'i kuraator Mathieu Deldicque uudisteagentuurile AFP. „See pole kahvatu koopia. Meie ees on miski, millega töötati Leonardo elu lõpus paralleelselt „Mona Lisaga“. See on peaaegu kindlasti mingit õlimaali ettevalmistav töö.“ Deldicque osutab, et käed ja keha on visandil peaaegu samasugused nagu „Mona Lisal“. Samuti on need portreed peaaegu ühesuurused. Lisaks on akti piirjoontes väikesed augukesed, mis annavad alust arvata, et sel moel kanti kujutis lõuendile üle. 

Ka Louvre'i ennistusekspert Bruno Mottin kinnitas, et söejoonis on pärit Leonardo eluajast XVI sajandi algusest ning on väga kõrge kvaliteediga. Tema aga osutab tähelepanu faktile, et viirutuse akti pea lähedal on teinud paremakäeline inimene. Leonardo aga joonistas vasaku käega. „Me peame piinlikult täpsed olema. See töö võtab aega,“ seletas Mottin ja lisas, et uurimistööd raskendab söejoonise kohatine purunemisoht. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee