TEELE: Contra startimas Tartust reede hommikul kell kümme.Foto: Aldo Luud
Inimesed
3. oktoober 2017, 00:08

Contra jooksis jutiga 165 kilomeetrit ja joob täna üle kahe aasta esimese õlle (13)

„Lõpus ei mõelnud ma kellaaja peale. Tegelikult ei mõelnud ma üldse mitte millegi peale,“ mäletab poeet ja pikamaajooksja Margus Konnula ehk Contra 165kilomeetrise jooksudistantsi lõpust. Reede hommikul kümne aegu Tartust startinud Contra jooksis oma suure lemmiku, läti luuletaja Eduards Veidenbaumsi kodukohta Kalāčisse Põhja-Lätis laupäeva õhtul kella üheksaks. Täna tähistab ta seal Veidenbaumsi 150. sünniaastapäeva.

Mitmendal kilomeetril tuli tüdimus peale?

Tüdimust ei tulnudki. Vahepeal oli küll uni ja siis oli hetk, mil ma üritasin natuke puhata – viskasin matile maha, aga tol momendil ei olnud jälle unepunkti. No ja jalad olid vahepeal rasked. Aga ausõna – tüdimust ei tulnudki!

Kuivõrd toitumisega ei hoidnud ma üldse tagasi, siis ei tulnud ka niisugust haamrilööki või nõrkust peale, et oleks olnud raske edasi liikuda.

Toitumisega ei hoidnud tagasi? Ma mäletan ajast, mil ma veel füüsilise liigutamise kokku puutusin, et kui hommikul kõvasti kartulit võtta, siis pärast tugevat lõunat ei kutsu ikka kuidagi tagasi põllule, pigem tahaks paar tundi pikutada.

Seda tunnet ma tean. Aga jooksu ajal sa ei söö ju suurt praadi korraga, tasapisi manustad. Jooksu ajal sa sööd umbes nii, nagu sul oleks iga kartulivao lõpus väike suupiste – näkitsed seda ja alustad uut vagu. Nii ei teki probleemi.

Mis sul menüüs oli? Meesai ja šokolaad?

Mett sõin koos kärjega, jaa. Šokolaadi ka pisut. Küpsiseid, kuivatatud puuvilja, leiba, ka värsket banaani sõin, Enerviti spordijooki jõin.

Oli ka nuudlisupi hetk, hommikuses jaheduses kosutas kuum supp kenasti. Ja kuivatatud soolakala oli muidugi super.

Toomas Kalve [saatis Contrat jalgrattal, mis oli koormatud proviandi ja varustusega] oli mul treeneri eest. Ütles, kui õhtul oli vaja midagi soojemat selga visata, andis vajadusel võidmiseks paremat salvi kui mul endal oli, vaatas, millal ja millest toituda. Tema püüdis mind ka laupäeva hommiku hakul Lätis magama sundida, aga mu hing oli liiga rahutu, et oleksin suutnud uinuda. Kuid ka 10 minutit lihtsalt pikali olekut on omaette väärtus.

Tegelikult läks kõik väga kergelt.

Kogu see umbes 165 kilomeetrit läks väga kergelt, ütled sa?

Kõik ei läinud. Läti öös oli raskusi küll. Aga taktika toimis. Ka treening oli õige.

Ma võin julgelt öelda, et kui ma olin juba Rõngust läbi, siis… mul ei ole kunagi olnud nii kerget jalga pärast 50 kilomeetri läbimist.

Milles seal Läti poole peal, umbes 20tunnise jooksmise järel, raskused seisnesid? Jalad olid ühel hetkel nagu pakud?

Nojah, muidugi tuli kõndida ka vahepeal, aga ma kõndisin ikka omal jala.

Sa olid 35 tundi järjest jalul ja ei maganud sentimeetritki?

Vist hommikul kell seitse seal Lätimaa pinna peal ütles Toomas mulle, et viska pikali, tuleb kasuks. No aga kui mina viskasin pikali, hakkasid saatjad seal miskeid naljajutte kõnelema – no kus ma magan siis! Pikutasin natuke, siis hakkasin naerma millegi peale ja oligi juba võimatu uinuda.

Muide, selle magamatuse kohta ütlen ma, et Riia-Valmiera jooksul, kus start on keskööl, on palju raskem ärkvel püsida – kui pärast seda, kui sa oled tegelikult juba terve päeva jooksnud ning öö tuleb peale. Selleks ajaks on organism kohanenud jooksmise rütmiga, sellega, et sa ei teegi midagi mõistlikku, muudkui jooksed.

TEELE: Contra startimas Tartust reede hommikul kell kümme. Foto: Aldo Luud

Peatused olid siis kõige rohkem poole tunni pikkused?

Valgas ja Lätis olid ka pisut pikemad peatused. Me läbisime teekonna nii, et keskmiseks kiiruseks tuli pisut üle 4,5 kilomeetri tunnis. Keegi ütles juba ka internetis, et see ei ole mingi jooksmine. Võib-olla ei olegi. Tegelikult oleks muidugi huvitav teada, milline keskmine kiirus tuleks siis, kui istumispausid maha võtta. Samas – need pausid olid meile puhkuseks väga vajalikud. Kui oleks vähem pause pidanud, võib-olla ei oleks kohale jõudnudki.

Tead seda Läti vana, kes jooksis 92aastaselt elu esimese maratoni kaheksa ja poole tunniga? Mõtlesin tegelikult, et ega ma temast ikka aeglasem ole, aga nüüd tuli välja, et olin! Mis seal ikka. Kuigi natuke nalja teeb.

Eks ütelda võib nii ja naa, aga ainuüksi nii kaua jalgade peal olla on omaette ettevõtmine.

Nii, jõudsid laupäeva õhtul pimedas Kalāčisse, käisid saunas ja magasid siis 12 tundi järjest?

Saunas viskasin pikali, panin jalad ülesse ja siis oli küll niisugune tunne, et siia ma võin jäädagi. Aga ma igaks juhuks ei pannud silmi kinni. Kujutad ette, rohkem 36 tundi magamata ja siis viskad pikali.

Kell 11 õhtul ma juba magasin.

Sul saab nüüd kohe läbi endale võetud kaheaastane alkoholivaba dieet. Kuidas sa seda tähistad?

Tähistamine hakkab teisipäeval Veidenbaumsi juubelil, mida ma ise korraldan ühes väga toredas Valmiera kõrtsis. Seal lastakse mulle vaadist Brenguli õlut.