Kas see Linnard ise ka aru saab, mida ta kokku kirjutas? "Neist soodsaima alghinnaga oli disainer Eva-Karlotta Tatari nahast voorusevest maksumusega 75 eurot." " ...voorusevesti peale joostakse tormi – 25eurose alghinnaga vest ..." "Kasti hind kerkis siiski 50eurosest alghinnast..."
Kohal ei viibinud aga eesti disain tundub tihtipeale üsna kodukootud. Just selline, et teeks ise ka valmis. Kusjuures hinnad on korralikud. Ja disainerid ei tohiks unustada ka mugavuse võlusid.
näib, et tänapäeval puudub stiil, mis põnevad tehnoloogiad tugevaks tervikuks vormib. Näitena saaks tuua 60-ndate alugusaja. Kõik taandus mingil kombel kolmnurgakujuliseks. Stiilsed autod, elamud, mööbel ja väikevormid. Praegune meenutab Tootsi peenart kuhu kõik külvavad ja tulemus on kirju-mirju.
kas see ostukäru tool on mõeldud koerapuuritoolina, et siis nende ülemiste orade otsa saab jalutusrihma või muud vidina riputada...see "disain" sobiks hästi uude superministeeriumi maija, saaksid lemmiklooma kaasa võtta, noh nagu on kassikohvikud või...igal disainil peab ju mõte kandmiseks-kasutamiseks ka olema, niisama kokkukäkerdatu pole disain...
disainerid võivad omavahel selliseid asju osta ja vahetada, võibolla ostab mõni hull ka kes tahab teistele näidata kuidas ta moodi ja kunsti jagab...aga enamus inimestest on siiski konservatiivsemad ja praktilisemad
Ongi nukker, kui "disainerid" ei saa aru, mida ja kellele nad disainivad. Disainina müüdav - ja vastava hinnaga ese - peab olema funktsionaalne, hästi konstrueeritud ning läbimõeldud ja perfektselt teostatud. Ning ilus või huvitav. Meie disainerid on lähtunud ainult sellest huvitavuse, teistsugususe põhimõttest.
Müük sõltub pärisõrge enesehinnanguga lju ka oksjoni läbiviijast, pakun, et kaks ülikõrge enesehinnanguga ebanaljakat stand-up "koomikut" pole kõige paremad müügimehed. Isegi artiklist võib aru saada, et alustasid nad ostjaskonna mõnitamisega.
tuleb esmajärjekorras piiritagant tagasi tuua, nemad oskavad vähemalt ehitada uusi hooneid. Igasugu MTÜ ja disainerid tuleb Soome ehitusele disaini ja töötegemist õppima saata.
a vbl on häda selles, et purk on, gavno on, perhvormants kah on, aga kasutusotstarbega kunsti ei ole. Disain algab praktilisusest, kasutusväärtusest, millele on ilu juurde pandud. Aga mitte sellest, et jõle pull idee, teeme ära, mõnele ikka meeldib.
Ja peavoolu kommentaar- Tundub, et eestlane lihtsalt ei ole valmis disainitoodete nimel rahakotiraudasid avama :) Niiet vahet pole milline "disain" sulle vastu vaatab, asi on ainult lollides eestlastes, kes t6elist kunsti ei hinda. Millegipärast tuli mullegi esimesena pähe oksendav siil, niipea kui s6na DISAIN lugesin, ehket kaudselt on see "bränd" rohkem kahju teinud kui arvatakse. Eestis peaks imselt s6na "disain" asendama mingi muu s6naga kui mingit omaloomingut myya tahetakse :)
Eestlane suudab ja peale veini selgelt mõelda ning pole mõtet osta ikka täielikku saasta millega pole midagi teha. Tooted mis seal müüdi olid ja kõige mõtetumad ning nendega poleks midagi teha.
Nad arvavad, et kui töö asemel veiderdad, kui disain piirdub veidruste ja maotuse ning maitsetusega, kui tehakse midagi absurdsest ja sürri siis on tegu kõrgkunsti ja millegi väga hinnalisega ning inimesed on nagu tänamatud sead kelle ette pärleid loobitakse.
Enamus riietest olid igavad. Olen täidlane ja sealt ei läheks midagi selga. Olin Pärnus aastate eest olnud Ralstoni kaupluse klient, mis müüs rootsi disaineri riideid. Kus seal olid kangad ja tegumoed, kõlbavad seni kanda ....
oli ju täiesti eluohtlik! Istme nurkades metalliotsad püsti. Kui mitte lapsega peredes lapse nägu ohustamas, siis mõned sukkpüksid ja kergemat sorti säärevarjud saavad perforeeritud kindlasti. Lisaks sinikad kintsudel. Kes ostaks 350 ege eest koju koduvägivalda? Selle toote "disainer" peab kooliraha tagasi maksma.
Kuidas me, eestlased, saame osta madala haridustasema inimeste poolt tehtavat käsitööd? Oleme ju rahvas, kes peab lugu kõrgest haridusest ja elektroonilistest vidinatest. Kas me lugeda ja oma peaga mõtelda ning oma käega kirjutada ka oskame on juba hoopis teine asi.
No ei ole ju mingit hinna-kvaliteedi suhet.. Mõnda asja vaatad et oh, päris andekas. Siis näed hinda ja vaatad, et nii andekas ka pole. See ostukäru tool nt- 350 euri!? Ei saa sellist hinda kleepida lihtsalt sellepärast, et "disain" sildi külge riputad, eestlased ei ole VEEL nii lollid.
Kui jutus on kirjas, et sadomaso vest läks kaubaks, miks pole sellest siis pilti? Vilets pildigalerii. See pole õige ajakirjanduslik jutt kui pool infot puudu. Ka teistest asjadest, nt pesakast, pole pilti.
voorusevest tuleb nüüd lülitada seeriatootmisse ja raha tuleb kui raba.tundub,et eestlastele läheb sadomaso hästi peale kui veel praegultki suudetakse taluda poliitikute laiamist ja rahva peale k.semist.
Tihti vaatad Eesti disaini sellise pilguga, et ei pane ostma. Need fotod mis on siin välja toodud ei pane raha kulutama. Nad ei ole kenad ja ka nende väärtus on ülehinnatud. Tihti vaadates tooteid ei vasta nende väärtus pandud hinnale. Nii on ka Eesti disainerite riiete hinnad. Puul rippudes tundub ta ok aga nähes kelleki seljas on see sama ese maitsetu ja inetu. Materjal on ülehinnatud ja toode ise maitsetu. On ka väga häid disainerite tooteid, kuid neid ei suuda lihtrahvas osta. Liiga kallis.
Need nn disainerid mingu võtku esmalt üks majanduskursus enne, kui nad hakkavad "äri" tegema. Kauba paneb liikuma pakkumise-nõudluse, kus pakkumine peab nõudlusele olema atraktiivne. Tavaliselt loob selle atraktiivsuse hind. Seega, tuli tõestus, et meie "originaaltoodang" ei ole piisavalt unikaalne ja on rõvedalt ülehinnatud. PS üks nõuanne, et kui järgmine kord oma oksionit teete, siis alustage hindadega, mis on nõks alla omahinda (oma töötunde arvestamata). Oksjon ju selleks ongi, et ostja tahab psühholoogilist rahulolu - näe, kui hea diili tegin, olgugi et võistlevate palkumistega tekkinud hasardis võidakse minna kaugelt ebaratsionaalsele poolele.
Hind hinnaks ja marketing marketingiks, kuid kui kaup on kehv, siis eesti rahva tarkuse kohaselt s.. st ikka vägisi saia ei tee. Võid ju reklaamile panustada ükskõik kui palju, aga , mis müügiks ei lähe, siis see ikka ei lähe.
Parim hinna ja disaini suhe on viimased 70 aastat olnud IKEAL. See tuleb aga lapstööjõu ja muu taolise hinnaga. Tasuta lõunaid ei ole härrased ! Närvilisematel kommijatel soovitan kölastada Eesti Disainimuuseumi. On mida vaadata. Kas antud üritus oma eesmärki täitis , ei oska õelda. Harilikult on oksjonid ikka üla 2000 EUR maksva kauba müügi paik. Artiklist jäi mulje, et oli tegu kirbukaga.
IKEA polegi end reklaaminud igikestvate toodete valmistajana. Selge see, et täistammest või -saarest kummut püsib stabiilsena ka siis, kui kõik sahtlid avatud on. Papist ja kattepaberist tükk kaotab oma raskuskeskme ühe avatud sahtiga ja õnnetus võibki juhtuda. Valikute küsimus on, kas mõelda oma vajadused enne poodelmist läbi või pärast süüdistada papist-bambusest mööbli müüjat.
Vaatasin ükskord IKEA poes ringi ja küsisin, et mis teil täispuidust midagi polegi vää? Mille peale tegi müügiinimene omakorda suured silmad, et täispuidust??? Nagunii viskad ju kogu kodusisustuse järgmisel aastal minema ja ostad uue. IKEAl on täiesti teistsugune konseptsioon kui isalt-pojale mööblit pärandaval inglasel või soveti-inimesel. Midagi kiirmoe sarnast nagu Zara. Igaühele oma.
leiab tunduvalt paremaid ja otstarbekamaid asju mida inimesed oma kätega teinud. Minge õppige nendelt tegijatelt disaini. Viimati ostsin kasutatud tervetest taldrikutest tehtud laelühtri. Maksin 40 eur.
Kasa neid üllitisi nimetatakse disaineri tööks !!!???? Edaspidi võiks keegi meilgi kodus regulaarselt prügikasti sisu kokku liimida, keevitada et saaks väiksema eelarvega prügikasti täis.
arvan et ainuüksi sõna !eesti" ei müü.meie sotsiaalnatsionalistlik kultuur on sellest ammu aru saanud ja sellepärast käib ju pidev maksurahast juurde kaevamine oma " eesti maailmateatrikunsti" tarbeks.
kulud tulebki kinni maksta. Muidu ei hakkaks ükski kunstihingega alukunstnik vaeva nägema. Tekib tahes tahtmata mõte, et mis siin siis turumajandusega pistmist on. Põlduritele makstakse samuti omahind kinni ja eksporttoetused veel pealekauba, et näete kus medel on ikka mehed ja majandus.
sellist kola, mis seal pakuti ma küll oma koju ei ostaks - mingitest jääkidest kokkuliimitud, prügilast toodud ja ülevärvitud .... Kogu selle aja oli mu silme ees see oksendav India riidest kott, mille kaasa koju tiris. Olen valmis kandma kunstivaenlase tiitlit, minu jaoks ei ole see kunst vaid poos kui soovite.
KOMMENTAARID (71)