UUS HOBI: Stilist Ženja Fokin otsustas septembris midagi uut teha ning alustas hispaania keele õpinguid. Foto: Erlend Štaub
Katharina Toomemets 28. september 2017 15:48
 „Istusime sõbrannaga suvel vanalinna terrassil ja mõtlesime, et haaraks kinni lausest „kõik on uus septembrikuus“ ja teeks septembris midagi teistmoodi,“ räägib stilist Ženja Fokin, kes alustas sel sügisel hispaania keele õpinguid.

„Iga inimene saab olla tegus ja aktiivne, tuleb lihtsalt unistada ja tegutseda,“ sõnab Fokin, kel tiksub mõttes ka prantsuse keele õppimine. Kui esimesel kursusel küsiti, miks Ženja ja tema kaaslased hispaania keelt õppida otsustasid, vastas Fokin, et tahab Hispaaniasse kolida. „See pani klassi toredasti kihama ja tuli kohe ka tore vastulause: „Oi, siis tulid sa küll varakult kohale!“,“ naerab Ženja.

Miks just hispaania, mitte prantsuse keel? „Me lõime lihtsalt mingid kursusekohad lahti ja see jäi silma,“ ütleb Ženja ja lisab, et tema sõbranna läks klaverimängu õppima. „Ma oskan soome, vene ja inglise keelt, aga ükski keel ju leiba ei küsi. Mida rohkem sa tead, seda parem ja huvitavam on endal.“ Fokin ütleb, et õppeprotsess ja uute huvide või väljundite leidmine ei peaks inimese jaoks kunagi lõppema. „Iga uus alustatud asi annab ju inimesele mingit sütitatust või muutust juurde.“

Mees võrdleb keeleõpingute alustamist sellega, kuidas ta treeningsaalis käima hakkas. „Endal oli hästi kummaline tunne, sest ei teadnud ju mida seal täpselt teha. Täiskasvanud inimesena ei taha sa end rumalana tunda, aga kui hakkad asjadesse süüvima ja saad midagi selgeks, annab see väga hea tunde.“ Ženja ärgitab ka kõiki teisi enda ümber tegutsema. „Kui sulle miski meeldib või huvi pakub, siis astu väikesed sammu ja tegutse!“

Ženja on läbinud keelekursuste esimesed tunnid. „Väga tore on see, et juba esimese tunniga said selgeks esimesed pöörded, pööramised, sõnavara ja anti ka kodutöid.“ Midagi ületamatut tema jaoks õpingutes pole. „Mul on sõpru, kes on paari aastaga soravalt jaapani ja prantsuse keelt rääkima hakanud. Ainus keeruline asi ongi kirjapildi ja häälduse erinevus – kirjutad hola, aga hääldad ola,“ toob ta näite. „Kui selle selgeks saad ja mingi sõnavara olemas on, siis on lihtsam. Ma olen entusiasmi täis!“ Lisaks klassiruumis õppimisele kasutab Ženja ka mõningaid käsiraamatuid, et end keelega paremini kurssi viia. „Õpetaja soovitas ka rohkem seebikaid vaadata. Sügise tulekuga ma haaran kindlasti toredatest seebikatest kinni. Seal see keelekümblus toimub,“ naerab ta.

Kursusel on Ženja sõnul õpilasi erinevates vanustes ning erineva taustaga. „Meil on ka inglise filolooge – inglise keel on seal väga abiks.“ Kui midagi ette võtta, tuleks Ženja sõnul omale leida õpetaja, kes sind ka sütitab. „Ükski vili ei tule pingutuseta.“