VIDEO | Filmiekspert Timo Diener: tänapäeva lumehelbekeste ühiskond ja kiirsolvujate pealetung annab koomikutele hoogu juurde

Kusjuures ka 89. Oscarist on vaid seitse antud komöödiafilmidele. Välba uuris, miks siis ometigi kriitikud komöödiafilme ei armasta?

„Võib-olla on asi selles, et komöödiamaailmas on niivõrd tohutult suured talendid liikvel, kes oma tööd tehes muudavad selle nii sundimatuks ja lihtsaks, et kõrvaltvaatajale tundub see liiga lihtne,“ vastas Diener.

„Hugh Grant teeb oma asja nii sundimatult ja loomutruult, keegi ei pilguta silmi temast paremini piinlikus olukorras. Ma ei tea, kust see arusaam tuleb, et komöödia on kerge!“ lisas ta.

Kriitikud valisid kõigi aegade parimaks komöödiaks 1959. aasta „Džässis ainult tüdrukud“. Dieneri sõnul on see film suurepärane näide situatsioonikomöödiast.

„Mees naise riietes, alati naljakas, kui on hästi tehtud,“ kommenteeris ta.

Kusjuures on parimate komöödiate edetabeli top kümnes on kõik filmid vanemad kui 20 aastat. Dieneri sõnul näitab see seda, et klassikat tuleb austada.

„Kriitikutele ikka meeldib kinoklassika rõhtamine,“ sõnas ta.

Dieneri sõnul peitub hea komöödia valem selles, et näitlejad teevad seda nii, et see neid endeid naerma ei aja.

„Komöödiat tulebki tegelikult väga tihti mängida tõsiselt, kõik need situatsioonid, mis erinevates komöödiates on, tegelikult need on tõsised olukorrad, millest peategelane üritab välja rabeleda. Just see, et tema tõsimeeli üritab millestki välja rabeleda, tekitades veel suuremat segadust, tema olukord on nadi, aga sina oma kinosaali turvalisest keskkonnast seda vaadates naerad, sest sul on hea näpuga näidata ja vaadata, et mis nüüd saab, aga tegelane kannatab samal hetkel,“ mõtiskles filmiekspert.

Dieneri arvates on palju filme, millel on sees komöödiasugemeid, kuid puhtatõulisi komöödiad tuleb tema arvates tikutulega taga otsida.

Küll aga on omaette teema tänapäeva komöödiatega, kuna nüüdisajal on väga raske ju nalja teha nii, et keegi sellest ei solvuks. Dieneri arvates on ebakorrektne nali aga alati au sees.

„Koomikute põhiülesanne on ikkagi reaktsiooni tekitada ja ärritada. Tänapäeva poliitilise püssirohutünni otsas elamisel on mõned teemad natukene rohkem tabud, aga samas on tänapäeva lumehelbekeste ühiskond ja kiirsolvujate pealetung tekitanud selle, et koomikute põld on veel laiem," selgitas Diener.

„Ma arvan, et Borat kümme aastat hiljem võiks veel rohkem šokeerida, kui ta tegi seda aastal 2006-2007 kui ta oma täispika filmiga välja tuli,“ arvas ta. „See film kompas väga valusalt neid piire, et kui kaugele on võimalik minna komöödiaga, et sa ajad närvi mingi suure osa ühiskonnast ja samal ajal veel eluga pääseda.“

Vaata kogu intervjuud videost!