Inimesed

Uku soovis võimalikult kaua oma Kertu kõrval olla 

Rainer Kerge, 24. september 2017, 00:03
ELUÕHTU: See pilt on tehtud Õhtulehe viimase intervjuu ajal Uku Kuudiga. Uku Kuut oli just saanud arvuti, millele saab käsklusi anda silmamuna liigutamise abil.Foto: Tiina Kõrtsini
Tänavu mais ilmus Õhtulehes kaua valminud intervjuu Uku Kuudiga. Seitsmendat aastat ratastooli aheldatud muusik ja helilooja oli just saanud arvuti, mis allus mitte näpuliigutustele, vaid silmadele.

„Lihaste kärbumine ehk ALS (amüotroofiline lateraalskleroos) on vangistanud terve mõistusega inimese liikumatuna oma kehasse,» tõdes kõrvalloos Uku abikaasa Kertu Silla-Kuut. Tunnistades, et nutud on ammu nutetud, tuleb elada sellega, mis on jäetud.

Samal teemal

Avaldame siin valitud katked Jaanus Kulli intervjuust Uku Kuudiga, mis ilmus Õhtulehes 6. mail 2017.

Oled juba seitse aastat aheldatud ratastooli ja sulle on teada, et sa sealt enam omal jalul kunagi ei tõuse. Kuidas sa seda rasket mõtet endas kannad, sest nagu ma aru saan ja ka Kertu jutust taipan, oled sa ometi üllatavalt optimistlik?

Eks arstid andsid mulle umbes kolm aastat elada. Minnitädi ehk Melanie Rauk jutustas mulle kunagi lapsepõlves loo kahest konnast piimanõus. Pessimist uppus, optimist sulistas, kuni pepu alla tekkis võitükk. Olen loomult optimist. Iga asi saab otsa, isegi ALS (lihaste kärbumine – J. K.). Kas tervisega või hauas, aga ta saab otsa.

Mis sulle sellist elujaatust annab?

Tänu usule on mul südamerahu. Mu eeskuju on Stephen Hawking, kes elab sama haigusega juba üle 40 aasta. Inimene kohaneb. Õnneks õnnestus meil abikaasaga kolida maale, vaevalt oleksin linnastressis nii kaua vastu pidanud. Saaremaal on eriline energia.

Maal ei ole muidugi sotsiaalteenuseid (või siis on vähem kui Tallinnas). Tegelikult on kõige hullem see, et ei ole inimesi, kes on nõus töötama sellise palgaga, mida sotsiaalsüsteem pakub. Unistan sellest, et mul oleks hooldaja iga päev vähemalt kümme tundi päevas. Võiks olla meeshooldaja, kes jaksaks mind vedada. Et mu abikaasa saaks olla minu naine, mitte hooldaja.

Su päevad mööduvad kindlas režiimis, teatud mõttes sunnitud rutiinis. Milline päeva osa on sulle kõige olulisem, kui nii saab küsida?

Kui mu abikaasa mind hommikul peseb. See on ühtepidi pesu ja samas ka kontakt. Lapsepõlves unistasin kosmosereisidest. See soov on omamoodi täitunud.

Kui sul on väga valus või väga suur kurbus peale tuleb, siis kuidas seda Kertule teada annad ja kuidas sellest üle saad – kui üldse on võimalik üle saada?

Ma palun siis endale rahulikku meelt ja Jumal enamasti annab seda. On võimalik kõik üle elada, kui meel on rahulik. Muidu olen väga suur paanitseja.

Tuleb vaid imetleda Kertu kannatust, jaksu ja visadust. Kas sa selles mõttes tunned ka miskit süütunnet, et ei suuda talle samaga vastata?

Seda küll. Aga ma armastan teda ja loodan, et ta näeb seda.

Usud sa imedesse, et näiteks ühel päeval võiksid sa terveks saada ja jalule tõusta?

See pole ime, millesse ma usun. Arstid leiutavad kogu aeg uusi ravimeetodeid. 20. aastat tagasi oli HIV surmaotsus. Küll nad leiavad, mis lihaste kärbumist tekitab. Kas ma nii kaua vastu pean, ei tea. Täna igatahes arstid ei tea veel, mis üldse ALSi põhjustab. Kuna mu haigus on arenenud suhteliselt aeglaselt, siis üritan hoida oma keha võimalikult tervena. Oma väikeste nippidega. Et seedimine oleks hea, et saaks erinevates asendites olla jne.

Milline on sinu kõige suurem unistus?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee